Aaviksoo turgutab riigi e-tervist

Oodatud kandidaat

Aaviksoo sattumine asekantsleri konkursile ei olnud kindlasti juhus. E-tervise teemadega riigi tasemel on ta tegelenud juba möödunud kevadel avalikustatud riigi­kontrolli auditi järgsest ajast peale. Siis paluti teda konsultandina appi ministeeriumi e-tervise strateegia juhtimist edendama. Kui sotsiaalministeerium lõi vastava asekantsleri positsiooni, kutsuti ka Aaviksood kandideerima.

“Ametkondlik tugi, huvi ja küpsus ning teadmine, et mul on võimed, oskus ja kogemus, mida selles töös rakendada ning võimalus midagi reaalselt ära teha,” loetleb ta kandideerimise põhjuseid ja kümneaastase vaheaja järel sotsiaalministeeriumisse naasmist. 

Kuulates Aaviksood tegemas lühikokkuvõtet oma tööelust ja ametivalikust, jääb mulje, et tegemist ei ole inimesega, kes prauhti kuskile satub. Ikka viib üks kindel samm teiseni. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Aaviksoo tahtis arstiks saada juba lasteaias ning umbes seitsmendaks eluaastaks oli otsus küps. Tollal mõjutas erialavalikut lapselik soov ravida terveks oma vanaema, aga seista hea ka teiste laste ja nende vanaemade tervise eest. Kuni viimase kursuseni oli praegune asekantsler veendunud, et temast saab igapäevaselt praktiseeriv arst ja kirurg. Tema mentoriks oli hilisema abikaasa isa, kellelt tal endal sõnul oli luksus teadmisi omandada.

Arstiks õppimise kõrvalt paelus Aavik­sood ka tervisesüsteemi analüütiline pool. “Need kaks poolt – praktiline käsitöölise amet arstina ja analüüs – on algusest peale olnud minu jaoks paralleelselt olulised ja huvitavad,” ütleb Aaviksoo.

Residentuuris saabus murrang. “Ühel hetkel tundsin, et inimeste aitamine ühekaupa võtab väga kaua aega ning vahel on tunne, et töö traumapunktis ei saa mitte kunagi otsa.” Nii töötaski ta paralleelset mõnda aega nii arstina kui ka väiksemate projektidega sotsiaalministeeriumi ja Nooremarstide Ühenduse juures, kuni võttis vastu sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna juhataja koha 2000. aastal.

Konkreetsed eesmärgid

Millised kaks kuni kolm asja plaanib Aavik­soo asekantslerina ellu viia või ära teha? Ta ütleb, et esiteks soovib infotehnoloogia ja infosüsteemide abil konkreetseid probleeme lahendada – näiteks parandada erinevate raviasutuste vahelist koostööd, luua võimalused personaalmeditsiiniks, kus arvestatakse inimeste eripära ja eelistustega, pakkudes neile nii ennetuses kui ka raviprotseduurides täppislahendusi.

Oluline on ära teha ka tööhõivereform, mis looks eelduse, et meil on olemas andmed erinevate tervise ja sotsiaalvõimalustega inimestele töö pakkumiseks. Teiseks hakkavad e-teenused Aaviksoo sõnade kohaselt hästi toimima siis, kui toimub kultuuriline muutus teenuste ja protsessipõhise lähenemise suunas. “Et me ei toodaks lihtsalt määrusi, ega rahastaks tervisekeskusi, vaid meil oleks terviklik visioon, millist rolli mängivad mõlemad suuremas süsteemis.” 

Kolmandaks tahab ta, et meditsiinisüsteem pööraks e-teenuste abil ka reaalselt näo inimese poole. “Loome süsteemid ja korraldame rahastamise ning reeglid selliselt, et see oleks keskendunud inimese, mitte spetsialisti ümber.” Aaviksoo usub, et infotehnoloogia abil on seda kõike võimalik teha. Ta usub, et kui mõtteviis muutub, ei pea me piirama enda ainult füüsilise maailma reeglitega.