Uus juht upitab Eltelit kahjumist välja

"Juhivahetus ei toimu niisama. Mind toodi siia, et ettevõte ümberstruktrureerida. Eelmisel aastal selle peale suur osa minu energiast kuluski," tunnistab Kuusik, muutudes ettevaatlikuks, kui kõlab küsimus ettevõtte kahjumi kohta. Ikkagi börsiettevõte, põhjendab ta, tahtmata negatiivsele keskenduda.

Siiski on fakt, et Eltel ei ole Eestis viimased kaks aastat edukas olnud. 2013. aastale pani ettevõte punkti 0,341 miljoni eurose kahjumiga. Pärast esimesi ponnistusi tuli ka läinud majandusaasta miinusega lõpetada. 

Üleöö elektroonikatööstusest ehitussektorisse maandunud Kuusik ei näe kaht valdkonda erinevatena. Mis siis, et ta on 20 aastat vaid elektroonikaga tegelenud. Mõlemas on oluline ressursside juhtimine: nende alla käivad inimesed, raha ja seadmed. Teenindussektorisse hüpates oleks lugu teine. "Turundus ja muu selline…"

Kuusik puhkeb südamest naerma, kui küsida, kas ta ei saaks teeninduses hakkama. "Pole veel proovinud," vastab ta naeruselt. "Aga pean tunnistama, et kui aasta tagasi Eltelisse tulin, siis kohe ma ennast turvaliselt ei tundnud. Muutus oli suur."

Kuhjaga uut jätkub siiani. Ta arutleb, et ehk ei peagi juht kõike detailideni teadma, sest siis sekkub liialt alluvate töösse. "Keegi ei tundnud mind, sest tulin teisest sektorist. Võib-olla on isegi hea, et siin ühtegi tuttavat polnud. Ees oli puhas leht: vaatasin numbreid ja rääkisin inimestega," meenutab Kuusik. "Lõin realistliku pildi, ei olnud kuhugi kaldu. Kriisijuhtimises ei saagi teisiti. Alguses käitusin ka autoritaarsemalt."

Lahkusid tõrkujad

Kuusik tegi nii tipp- kui keskastme juhtide ridades puhastustööd. Mõlemas vahetusid pooled inimesed, sest ettevõttes ei olnud enam ruumi neile, kes ajasid kangekaelselt muudatustele sõrgu vastu. "Kui annad inimesele otsad kätte, aga ta ikkagi tulevikku ei usu, siis ei saa sundida teda vägisi tegema seda, mida ei taha," selgitab ta vallandamiste tausta. Tavatöötajad oma kohti ei kaotanud -- nemad ei ole süüdi, kui firmal kehvasti läheb, rõhutab Kuusik.

Kuusik ütleb oma kogemusest, et iga uue väljakäidud idee vastu tõrgub peaaegu alati 90 protsenti meeskonnast. Seejärel on vaja lasta mõttel settida. Iga idee ei pea realiseeruma sel kujul, nagu ülemus pakub. "Minu pakutud ideed ei ole alati parimad. Enamasti tahetakse stabiilsust, mis on loogiline. Kõik uus ajab rutiini sassi. Kui ettevõte on aga mõnda aega kahjumis, ei saa samamoodi jätkata," nendib Kuusik. "Oleme eelmise juhiga erinevad, aga iga juht ehitabki oma meeskonna."Kõige lihtsamalt õnnestub firma tupikust välja upitada, tõstes müüki. Kui turg on kitsas, nagu Eestis, siis aitab hoopis kulude kokkuhoid, usub Kuusik, kes kärpis masinapargile minevat raha ja halduskulusid. Palgakulu vähenes koondamiste ja kaadrivahetusega.