Pankrotihaldur: pahatahtlikkus on tihti karistamatu

„Olukorra lahendamiseks oleks vältimatult vaja sisse viia pankrotiseaduse muudatusi. Tuleks üle vaadata ka äriseaduse ja karistusseadustiku äriühingu juhatuse vastutust reguleerivad sätted, kuid see ei ole olnud justiitsministeeriumi prioriteet,“ avaldas Eipre muret. Ta loodab ühes teiste Eestis tegutsevate pankrotihalduritega, et järgmisel valitsuse koosseisul on kavas võtta arvesse Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja ettepanekuid, mis muu hulgas kõnealust teemat käsitlevad.

Eile avaldas Krediidiinfo paneeluuringu pankrottidest möödunud aastal. Tulemused olid ühest küljest positiivsed, pankrotte on aina vähem, ent samas murettekitavad. Enamik pankrotte lõpeb raugemisega. Eestis kuulutati möödunud aastal välja 428 äriühingu maksejõuetus. Raugemiste osakaal ehk täiesti varatute ettevõtete osakaal kõikide pankrottide hulgast oli kaks kolmandikku.

Eipre sõnul raugevad menetlused niivõrd suures osas, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvel oma kohustusi või menetluskulusid katta. Ta nentis, et kuigi vara puudumine võib olla tingitud erinevatest asjaoludest, on vahel tegemist pahauskse käitumisega. „Minu kogemus äriühingute pankrotimenetluste raugemisel viitab sellele, et pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, sest loodeti rahamuredest välja tulla. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on reeglina kogu olemasolev materiaalne vara võõrandatud või maha kantud ning raha juba kulutatud,“ selgitas Eipre.