Toidutootjad: jaeketid ähvardavad ukse taha heitmisega

Eesti toiduainetööstusest on ebaausate kauplemistavadega enam kokku puutunud suuremad ettevõtted käibega üle 5 miljoni euro ning ettevõtted, kelle toodangu säilivusaeg on lühike. Kõige rohkem on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud lihatööstuse ettevõtted, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust.

Kõikidest uuringus osalenud ettevõtetest 59% vastas, et on 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Neist omakorda ligi poolte (44%) ettevõtete hinnangul on kokkupuuted ebaausate kauplemistavadega viimase kolme aasta jooksul sagenenud.

„Jaekaubandus saab oma turujõudu vabamalt kasutada nende toodete ja tootjate puhul, kus on võimalik tarbija rahulolu oluliselt kahjustamata tooteid välja vahetada,“ selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Põllumajandusministeeriumis toimunud esitlusel.  „Paremas positsioonis on väikeettevõtted, kellel on kindel nišš või tootjad, kes on välja töötatud ainulaadne toode ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.“

Küsitlusest selgub, et kõige rohkem on Eesti toidutootjad kokku puutunud lepingutingimuste pealesurumisega kaubanduspartneri poolt. Vähemalt ühe korra oli sellises olukorras mullu 96%  ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtetest. 82% ettevõtetest sai mullu ka ähvardusi tooteid nimekirjast välja arvata. Vähemalt kolmandik ettevõtetest on pidanud maksma teenuste eest, millel polnud seost müüdava kaubaga (37%), kaubanduspartner on teinud mahaarvamisi arvetelt ilma majandusliku põhjenduseta (34%) ning kaubanduspartner on kasutanud ettevõtte tundlikku infot, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode (30%).

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul on ebaausate kauplemistavade temaatika aktuaalne kogu Euroopa Liidus. „Euroopa Komisjon on leidnud, et turuosaliste suurema kontsentreerituse tõttu on tekkinud olukord, kus läbirääkimispositsioonid on väga erinevad ning toiduainete tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et jaekett kui tugevam pool on lepingutingimuste kehtestaja ja muutja ning mõnikord on paljud riskid ebaproportsionaalselt jäetud tarnijate kanda. Muude lahenduste kõrval on üheks olulisemaks heade kaubandustavade kehtestamine ja järgimine. Seepärast tervitame toiduliidu, kaupmeeste liidu ning kaubandus-tööstuskoja algatust koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava,“ rääkis Lemetti.