- OMX Baltic−0,48%314,25
- OMX Riga0,8%943,6
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,84%1 500,31
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 100−0,22%10 719,71
- Nikkei 2251,36%66 216,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,09
- OMX Baltic−0,48%314,25
- OMX Riga0,8%943,6
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,84%1 500,31
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 100−0,22%10 719,71
- Nikkei 2251,36%66 216,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anvelt ja Galojan käisid Londonis "ärireisil"
Vahetult enne vangiminekut saatis Galojan Äripäevale e-kirjad, mis reedavad tema usaldavat suhet Anveltiga. Viimane ei salga ühist reisi Londonisse ega teisi kokkupuuteid Galojaniga, aga väidab, et teda peibutati ulmejuttudega.
Aasta oli 2008. Anvelt töötas kaitseväe juhataja julgeolekunõunikuna. Galojan juhtis prominentset ühingut Eesti Euroopa Liikumine (EEL). Tema kohta algatati kriminaaluurimine, sest ühingu arvelt kadus sadu tuhandeid kroone. Raha kulus eeskätt iluprotseduuridele, riietele ja ehetele. Laristamist kajastas juba ajakirjandus.
Galojan pöördus mures Anvelti poole, nimetades teda "armsaks". Endine keskkriminaalpolitseijuht püüdis teda lohutada: "Olen õppinud oma kirju elu jooksul, et muide ka negatiivne reklaam on lõpuks reklaam, sest meedia tarbija lõpuks ei mäletagi, mida siis lõpuks kirjutati."
Anvelt lubas aidata
Anvelt soovitas Galojanil ükskõikseks jääda ning asja mitte kommenteerida. Ta pakkus isegi välja, et võib Galojanilt pärinevat kompromiteerivat infot ühe teise EELi liikme ja hilisema juhi Aivar Roopi kohta justkui vastulöögina vaikselt kellelegi edasi anda, et see ajakirjandusse jõuaks. "Anna ainult teada," lisas Anvelt.
Kes on kes
Vladimir Gussinski
Enne Plutini võimuletulekut oli ta Venemaa meediamagnaat, kellel oli president Jeltsini ajal Kremli üle tohutu mõjuvõim. Gussinskile kuulus mitu tele- ja raadiokanalit Venemaal, äriimpeeriumi kroonijuveeliks peeti aga tollal Venemaa suurimat ja esimest sõltumatut telekanalit NTV.
Gussinski oli üks esimesi, kes Putinile ette jäi. Juba 2000. aasta algul käivitas Kreml meediamagnaadi vastu hävitava kampaania. Gussinski telekanal NTV langes riigi kontrollitava gaasigigandi Gazpromi kätesse. Tema vastane kampaania käivitaski protsessi, mis päädis Venemaa suurimate meediaväljaannete jõudmisega Kremli ja tema liitlaste kontrolli alla.
Magnaat põgenes Venemaalt, kui prokuratuur algatas tema kohta kriminaalasja väidetava miljonitesse dollaritesse ulatunud pettuse pärast. 2000. aastal vahistati ta Venemaa palvel Hispaanias, aga sealne kohus lükkas Venemaa väljaandmistaotluse tagasi. 2003. aastal vahistati ta Ateenas, aga vabastati Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Euroopa Liidu pitsitamisel juba viie päeva pärast. Ta lahkus Ateenast ning asus elama Hispaaniasse.
Vikipeedia andmetel kuulub Gussinskile endiselt hulgaliselt osalusi USA ja Vene meediaettevõtetes, seal hulgas filmi tootmisettevõtetes, internetiportaalides ja raadio-ja telejaamades.
Tema asutatud ja talle kuulunud venekeelse telekanali RTVi müüs ta 2012. aastal Vene ärimehele Ruslan Sokolovile.
Kirjavahetusest nähtub, et ühtlasi valmistasid nad 2008. aasta kevadel ette juba ühist reisi Londonisse. Anvelti sõnul köitis seadusega pahuksisse läinud naispoliitik teda tutvuse alguses huvitavate juttudega poliitikast ja ärimaailmast. Praeguse justiitsministri meelitas Londonisse väide, et on tekkinud võimalus avada Eestis opositsiooniline Vene telekanal RTVi. Reisi eesmärk oli kohtuda Vene multimiljonäri Vladimir Gussinskiga või vähemalt tema esindajaga. RTVi kuulus 2012. aastani Vene meediamagnaadile Gussinskile.
Kui Äripäev helistas Anveltile, hakkas ta kahtlema, kellega õigupoolest Londonis kohtus. Ta väitis, et ei mäleta kõiki üksikasju, sest teda kutsuti reisile kaasa eeskätt seetõttu, et ta oskab vene keelt. Ajakirjanikuga kõnelemise ajal otsis ta internetist Gussinski fotot. "Sarnane on küll, aga mürki ei saa võtta," sõnas justiitsminister Vene miljonäri pilti vaadates.
Londoni reisil olid kaasas ka Anvelti sõbrad: ettevõtjad Indrek Luukas ja Neeme Org. Luukas eitas Gussinskiga kohtumist, ent keeldus reisist pikemalt rääkimast: "Mis ma oskan teile öelda, ma ei kommenteeri teile midagi!"
Seevastu kirjeldas Org väljasõitu pikemalt. Ta sõnas, et nad kohtusid ühe teise vanema soliidse härrasmehega, kes oli Gussinski esindaja ja tema perenimi oli Borshchevsky. Seega kohtusid nad tõenäoliselt Londonis RTVi direktoriga Mikhail Borshchevskyga.
Org lisas, et see oli pigem lühike sõprade reis Londonisse, kus õhtul külastati kolmekesi - Anvelt, Org ja Luukas - restorani ja nauditi üksteise seltskonda. Et teleärist asja ei saa, selgus kiiresti. "Kontrast inimeste vahel oli nii suur," kirjeldas Org ärikohtumist.
Galojani udujutt
Hetkel kuum
Oru väitel tõmbas Galojan neid haneks. Ta nimetas endist naispoliitikut udupeaks, kes oli võimalike äripartnerite ootused põhjendamatult üles kütnud, sest edastas ebatäpset informatsiooni ega saanud päris kõigest aru.
Ka Anvelt pettus kiiresti äriidees ja Galojanis. Ta rääkis, et ehkki Galojan tekitas vastupidiseid ootuseid, polnud RTVi nõus Eesti tulevasse tütarkanalisse investeerima ning neil tulnuks endil leida kuni 3 miljonit eurot. See osutus ulmeliseks.
Reisi organiseerinud Galojani kohta sõnas ta: "Pärast mõningasi kohtumisi ja eriti pärast Londoni sõitu sain ma aru, et see kõik on üks suur mull ja tühja tuule tallamine. Ausalt öeldes on kahju sellest inimesest." Pärast seda pole nad enam väidetavalt kohtunud. "Nägin Anna-Maria Galojani viimast korda lennujaamas," ütles Anvelt.
Hilisemad vestlused
Siiski, umbes kuu pärast Londoni reisi kirjutas Anvelt taas Galojanile, sest skandaalsest poliitpommist ilmus fotosessioon veebiajakirjas. "Heitsin pilgu täna trend24 ja tahtsin vaid öelda, et väga kena pilt sinust koos koeraga. Minu sümpaatia :-))))," kirjutas Anvelt.
Enam kui pool aastat hiljem ehk 2009. aasta veebruaris pöördus Anvelt taas Galojani poole sõnadega: "Anna nõu, palun." Kirjanikuna tuntuks saanud Anveltil ilmus raamatu "Punane elavhõbe" venekeelne versioon, mille esitluseks ta otsis sobivat kohta ja küsis nõu tuttavatelt, sealhulgas ka Galojanilt. "Käis ka läbi mõte, et nt Astorias, aga tänases seisus ma ei tunne omanikest kedagi," püüdis Anvelt saada abi Galojanilt.
Mullu sai avalikuks, et 2009. aastal, enne kohalikke valimisi, läks peo käigus Anvelti kodust kaduma suur summa laenuks võetud sularaha. Hiljem leidis ta raha üles. "Need kaks lugu ei ole omavahel kuidagi seotud," kinnitas Anvelt. Tema sõnul ei tekkinud nende tutvuste baasilt ühtegi rahasidet. Anvelt tasus isiklikust rahakotist vaid enda Londoni reisi kulud. Lennupiletid ja hotell maksid kuni 5000 krooni.
Anvelt ja Galojan on vähemalt korra suhelnud ka pärast seda, kui viimane enda juhitava ühingu raha kuritarvitamise tõttu kohtus süüdi tunnistati ja vanglakaristusest pääsemiseks Londonisse pages. Anvelti sõnul võttis Galojan umbes poolteist aastat tagasi temaga ühendust, sest ta soovitas avalikkuses põgenikul Eestisse naasta ning vangis oma aeg ära istuda. "Pärast isegi viskasin nalja, et kui oma viis kuud ära istud, siis arvestades sinu tuntust, kirjutad pärast raamatu nagu Paris Hilton," rääkis Anvelt.
Möödunud nädalal saadeti kolm aastat pagenduses olnud Galojan Tallinna vanglasse. Justiitsministeerium esitles seda töövõiduna, ent Anvelt pole Galojani tagasitoomise teemal jutukas olnud. "Poliitiliselt ning eetiliselt on õige end sellistest asjadest eemal hoida, sest muidu võib öelda, et see on poliitiline mõjutamine. Kui justiitsminister sellistesse asjadesse sekkuks, oleks see ebanormaalne," ütles Anvelt Äripäevale.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele