Säästev valgus nõuab investee­rimist

“Kui valgusti paigutusel ei arvestata sisevalgustuse standardi soovitustega, mis arvestavad just turvalist ja inimsõbraliku töökeskkonna loomist, võib ka igati hästi välja töötatud valgusti muuta töökeskkonna painajalikuks,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudi lektor Tiiu Tamm.

Tamme sõnul iseloomustab halba valguslahendust termin räigus, mis kujutab endast pimestusest või peegeldusest tekkivat nägemisaistingut. Tööruumide valguslahenduse väljatöötamisel tuleks teha ka töökohtade räigusarvutused.

Valguse üledoosi vältimiseks on hea kasutada juhitavat valgustust. “Kui valgust saab algul liiga palju, on võimalik see normaalsele tasemele hämardada,” soovitas Tamm. “Eriti oluline on juhitavus leedvalgustuse puhul. Liiga kõrge valgustustase tekitab töötajaile ebamugavustunnet kuni räiguseni välja, mis omakorda põhjustab väsimust, silmade vesitsemist, sageli peavalusid, roidumust jms. Lõpuks kaob töötahe, tekivad vead töös ehk kõik, mis on seotud stressiga.”

Aiaste sõnul võeti arvesse ka seda, et kontoris töötatakse enamjaolt arvutite taga, mistõttu pidid igasugused peegeldused valgustitest olema välistatud. Tähtis oli ka energiasäästlikkus, mistõttu kasutati osaliselt leedvalgusteid. “Nende puhul tuleb ennekõike läbi mõelda otstarbekus seoses eluea ja valgusviljakusega, et need oleks investeeringut väärt ning vastavalt ka juhitavad,” toonitas Aiaste. “Kogu projekti keerukaim osa oli kindlasti eritööna valminud suure nõupidamiste ruumi programmeeritav ja timmerdatav valguslae lahendus.”

Valgustuse planeerimisel soovitas Aiaste kasutada sisearhitekti või valgustusdisaineri abi. “Nii saab kombineerida tehnilise- ning meeleoluvalgustuse,” julgustas ta. Valgustuse projekt ja valgustite valik valmis koos ruumiplaani ning sisustuse projektiga.

Aiaste tunnistas, et rahaliselt kulutati uuele valgustussüsteemile rohkem, kui normi täitmine oleks eeldanud, kuid kokkuvõttes jäädi tulemusega väga rahule.“Üldvalgustus on piisav ning erinevad kohtvalgustid ja disainlambid on kombineeritavad vastavalt olukorrale sobiva meeleolu loomiseks,” ütles ta.

Säästmine eeldab inves­teerimist

Säästmine nõuab investeeringute tegemist, sest energiasäästliku lahenduse hankimine pole odav.

Tutvustades uusi valgustuslahendusi, toob Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudi lektor Tiiu Tamm välja nii T5 luminofoorlampidega valgustid kui ka leedvalgustid. Valimisel tasub olla hoolas, sest turul on saadaval nii energiasäästlikke kui ka vähem säästlikke variante mõlemast tooterühmast.“Ainult hinna järgi valikuid tehes võib paari aasta pärast tõdeda, et need enam ei tööta või annavad lihtsalt väga vähe valgust. Pealegi eeldab leedvalgustite tootmne rohkem teadmisi, sest kui traditsiooniliste valgustite tootmisel tootmiskeskkonnale erilisi nõudeid ei esitata, siis leedvalgustite tootmisel on need sama karmid kui elektroonikatööstuses. Kui need tingimused on tööstuses loomata, saadakse küll odav toode, kuid kahjuks ei kesta see nii kaua, kui lubatakse,” hoiatas Tamm.

“Kahjuks ei taheta aru saada, et selleks, et tulevikus säästa, tuleb esmalt teha ka investeeringuid. Kõik odavad lahendused on alguses näiliselt odavad, kuid kui mõne aja pärast miski ei tööta või valgust ei anna, siis ümbertegemine muudab hankekulud veelgi suuremaks,” selgitas Tamm.Arvesta soojusega

Energia­säästlikkuse huvides tasuks läbi mõelda ka sellised nüansid, mis esialgu valgustusega kokku ei tundu puutuvat.

“Kuna valgustus annab ka soojust, siis mida suurem valgustusvõimsus on lae all, seda rohkem kulutab ka sisekliima selle soojuse väljatõmbamiseks energiat. Kui ikka sissepuhe puhub jahedat õhku valgustile peale, ei tööta ka valgusti efektiivselt, kuid kulutab energiat ikka maksimaalselt,” tõi ta näiteks. “Jällegi koht, kus peavad  koostööd tegema sisekujundaja, elektriprojekteerija ja ka sisekliima projekteerija,” toonitas ta.