- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,37%7 720,52
- DOW 300,49%53 605,48
- Nasdaq −0,09%26 266
- FTSE 1000,22%10 751,67
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,6
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,37%7 720,52
- DOW 300,49%53 605,48
- Nasdaq −0,09%26 266
- FTSE 1000,22%10 751,67
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: ettevõtete laenustandardid karmistusid
Kuigi Eesti Panga teatel muutusid laenutingimused mullu karmimaks, siis pangad ennustavad lähiaastateks laenukasvu.
Mis on mis?
Laenustandardid
Laenustandardid on pangasisesed juhendid või kriteeriumid, mis kajastavad panga laenupoliitikat. Standardid kehtestatakse enne laenulepingu tingimuste kokku leppimist ja laenutaotluse rahuldamist/tagasilükkamist.
Laenutingimused
Laenutingimused on tingimused, millega pank on nõus laenu andma, st panga (laenuandja) ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu tingimused. Laenutingimustes sätestatakse üksikasjad laenusaaja kohta ja tingimused võivad muutuda koos laenustandarditega või neist sõltumatult.
Allikas: Eesti pank
Euroopa Keskpanga laenutegevuse uuringust selgus, et ettevõtete laenustandardid 2014. aastal karmistusid. Standardite muutusele viitab ka ettevõtete laenukäibe vähenemine möödunud aasta võrdluses. Põhjusena tuuakse uuringus välja peamiselt halvenenud ootused üldise majandusaktiivsuse ja ettevõtete väljavaadete suhtes.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar märkis, et uuringus osales Eestist neli suuremat panka. Raudsaare sõnul mõistetakse uuringus laenustandardite all pangasiseseid juhendeid või kriteeriume, mis kajastavad panga laenupoliitikat. „Laenustandarditega määratletakse laenuliigid, mida pank soovitavaks ja mittesoovitavaks peab, majandussektoreid puudutavad ja geograafilised prioriteedid, vastuvõetavad ja vastuvõetamatud tagatised jne,“ selgitas Raudsaar.
Kogemused kahte lehte. Äripäevaga vestelnud ettevõtjatel on pangalaenudega erinevad kogemused. Näiteks metsandusega tegeleva Viventos OÜ juht Ainar Sulumets ütles, et temal pole ettevõttele laenu saamine üldsegi nii kerge. „Terve see pangasüsteem on karm väikeettevõtete puhul,“ nentis Sulumets. Möödunud aastal püüdis ta saada ligi 10 000 euro suurust laenu veoauto ostuks, kuid pankade hinnangul oli käive laenu andmiseks liiga väike ja ka liisingusse ei õnnestunud masinat panga kaudu võtta.
Sellest hoolimata ei jäänud investeering tegemata, kuna Sulumets sai abi ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvormilt Investly. Sulumets ütles, et see tähendas küll mõningast viivitust, mille jooksul kogus ta osa vajaminevast rahast juba ise kokku, kuid puudujääva osa sai ta probleemideta kätte.
Sel aastal plaanib Sulumets ettevõtte tarvis muretseda veel kuus veoautot. „Ei tea, kas üldse pangast enam küsima minnagi. Vaevalt. Lihtsam on juba otsida muid investeerimisvariante kui panga poole pöörduda,“ arvas Sulumets.
Seevastu oma hiljutistele suuremahulistele investeeringutele on Swedbankist laenu saanud Farmi Piimatööstus. Sealse tegevjuhi Valdis Noppeli sõnul ei olnud laenu saamine keeruline ning tema pole tingimuste muutust täheldanud. Sama kinnitas ka Endover kinnisvara Eesti piirkonna juht Oliver Makko. Tema sõnul on õigesti valitud ja turul positsioneeritud projektid saanud alati finantseeritud ja vastavalt äriplaanile ka müüdud.
Kommentaar
Martin LäntsBigbanki kliendisuhete valdkonna juht
Bigbank ei ole nõudeid ärilaenudele ega äriklientidele muutnud. Oleme hoidnud sarnast, kliendist ja projektist lähtuvat otsustamist juba 2010 aastast peale. Laenudele spetsialiseerunud pangana on meil oskust ja tahtmist arvestada iga kliendi olukorda. Me ei ole kaasa läinud moevooludega ega pidanud vajalikuks kõiki kliente ühe mõõduga mõõta või välistada panga huviorbiidist mõni tegevusharu.
Pangad ennustavad laenukasvu. Ükski neljast suuremast pangast Eestis ei ole enda kinnitusel laenustandardeid karmistanud, pigem vastupidi. „Prognoosime lähiaastatel ettevõtluslaenude väljastamise kasvu, seda nii uute laenude väljastamisel kui ka ennekõike vanade kõrgete intressidega laenude refinantseerimist,“ ütles Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur. Ta lisas, et pank laenab raha endiselt finantsiliselt tugevatele ja arusaadava rahavooga äriprojektidele.
Laenutegevuse langust ei tähelda ka Swedbanki äripanganduse juht Lauri Vaiksaar, vaid 2014. aasta väikeettevõtete finantseerimismahtudes on tema sõnul Swedbankis näha koguni pisikest kasvu. „Kuna keeruline majanduskeskkond ei võimalda ettevõtetel käivet eriti hoogsalt kasvatada ja teiselt poolt suruvad peale üha kasvavad tööjõukulud, siis on ettevõtete kasumlikkuse kasv pidurdunud ning vajadus ettevõtte väliste finantseerimisallikate järele kasvamas,“ põhjendas Vaiksaar.
Vaiksaar lausus, et üldjuhul ei taotle väikeettevõtted laenu kergekäeliselt. „Oma otsustes ollakse pigem ratsionaalsed ning väikeettevõtja plaanid on enamasti läbimõeldud ja realistlikud,“ nentis ta.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele