Esimene iseseisev rohebüroo

Mullu Tallinnas aadressil Sõpruse puiestee 157 valminud ärihoone on Eestis esimene, mis projekteeritud Green Buildingu kontseptsioonile vastavalt.

Esimese üürnikuna kolis novembri algul unikaalsesse ökomajja tarkavaraettevõte Proekspert AS, kelle kasutuses on nüüd 1800 ruutmeetri suurune pind. “Asusime varem siinsamas lähedal (Sõpruse pst 151) ja uut kontoripinda otsides vaatasime teisi äripindu nii Mustamäel kui ka Ülemistes. Meie ettevõttele sobis Mustamäe piirkond siiski paremini: see on kesklinnale lähedal, meie töötajate hulgas on palju üliõpilasi ja siin on hea transpordiühendus, lisaks palju söögikohti ja pole probleeme parkimisega,” rääkis Proeksperdi juhatuse esimees Marko Sverdlik.

Asukoht oli oluline, aga otsuse tegemisel polnud vähetähtis ka see, et tegemist on uue majaga, mille rajamisel kasutatud energiatõhusaid insenertehnilisi lahendusi.  “Meid köitis roheline mõtteviis, mis haakus Proeksperdi maailmavaatega: paljud meie tarkvaralahendused juhinduvad ju samuti energiasäästlikkuse põhimõttest,” märkis Sverdlik. Tema sõnul on kommunaalkulude kohta veel ennatlik järeldusi teha, ent oodatakse, et need on väiksemad.  Veekulu 75% väiksem

Lisaks Proeksperdile on Eesti esimese ökoärimajas endale kodu leidnud projekteerimisfirma PCC Projekt AS, rahvusvaheline ravimifirma Pfizer ja printimislahendusi pakkuv Dochouse OÜ. Üürileandjal oli välja töötatud standardlahendus, ent koostöös sisearhitektiga sai iga üürnik oma pinna ise kujundada.

Proeksperdil oli oma visioon, milline üks töötajasõbralik keskkond võiks olla. “Me ei tahtnud avatud kontorit ega ka pika koridoriga suletud kabinettide süsteemi. Meil käib töö meeskondade kaupa, ent kõigil  peab olema ka oma nurgake – kärglahendus eraldatud ja ühiste aladega on just sobiv,” rääkis Sverdlik. “Siin on inspireeriv keskkond, kust inimesed pärast tööpäeva lõppu minema ei kiirusta,” kiitis Sverdlik.

Ta lisas, et kogu hoones on tunda ökoloogilist mõtteviisi ja terviklikku lähenemist: “Üldkasutatavaid pindu valgustavad leedvalgustid, koridoris on liikumisandurid ja tuled ei põle 24/7. Oleme siiani oma valikuga väga rahul.”

Roheliste lahenduste puhul tüüpprojekte kasutada ei saa

Büroohoone projekteerinud arhitekt Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss märkis, et arhitektuuriliselt on energiatõhususe ABC hoones igati kasutuses. “Tarindid said tunduvalt soojemad, kui ka ehituses tavapärastest soojapidavamate lahendustega võrrelda. Välisilme puhul oli taotluseks sobimine miljööga, ökonoomsus ja arhitektuursete vahenditega energiatõhususele kaasaaitamine. Tüüpilised bürooned on kui klaaskastid, ent selle objekti puhul on lihtsalt aknad. Elame Põhjamaal ja peame arvestama, et klaaspind laseb 5–7 korda enam soojusenergiat läbi kui sein,” märkis Suigusaar.

Samas on hoone lõunaküljel suur ribidega varjestatud klaasfassaad, et välist päikeseenergiat ära kasutada. Ida- ja läänepoolsete akende ees on vertikaalsed ribid, mis kontoriruumide aktiivsel kasutusajal varjutavad päikese, mis võiks kuvaritööd segada.

Suigusaare sõnul roheliste lahendustega büroohoonete rajamisel tüüpprojekte kasutada ei saa, ent energiatõhususe ABC on igal pool rakendatav. “Seda hoonet on tähele pandud,  aga ega uued tellimused üleöö sünni. Arendajaga on meil järgmised objektid juba töös,” märkis ta.

Bürooarendusmaastik on hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi hinnangul välja kujunenud ja praeguses turuolukortas pole suurt tungi kuhugi. “Meil on väga hästi läinud. Maja on alles loetud kuud valmis ja vakants on 2600 ruutmeetrist vaid 185, mis moodustab väga väikese protsendi. Võib öelda, et üürnikud väga tahtsid meile tulla. Kui läheme järgmist büroohoonet arendama, siis latti allapoole ei lase.”