"Leviaatan" ärritab venelasi

Kõigile kohalikele filmi levitajatele ja kinodele andis suulise soovituse "Leviaatani" näitamisest loobuda Murmanski kuberner Marina Kovtun, kes polnud rahul sellega, kuidas film Põhja elanikke kujutab.

Uudisteagentuurile kinnitati mitmest Murmanski oblasti kinost, et selline soovitus on nendeni jõudnud. "Ilmselt tuleb filmi näitamisest loobuda, sest keegi ei taha oblastivõimudega probleeme," tunnistas üks kinoomanikke.

Juba võttis murelikult sõna ka polaarjoonetaguse Teriberka küla vanem, kes on samuti filmi näitamise vastu. Nimelt filmiti "Leviaatan" just seal külas. "Erilisi muljeid filmist pole, oleme siin kõik alkohoolikud, elame omaenda prügi keskel. Esteetilises mõttes olen ma selle filmi näitamise vastu, ma ei saa üldse aru, kes peaks seda filmi vaatama," ütles külavanem.

Eelmisel neljapäeval teatas Venemaa õigeusu ekspertide ühing, et saadab kultuuriministrile pöördumise, milles soovitab filmi kodumaisesse kinolevisse mitte võtta, sest teos rüvetavat nende hinnangul õigeusu kirikut.

Eelmise aasta lõpul leidis ka Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski, et edaspidi võivad filmid, mis määrivad Venemaa mainet, jääda riikliku rahastamiseta. "Milleks? See on nagu riiklik masohhism." Medinski lisas hiljutises intervjuus, et loodab selliselt andekalt loojalt nagu Zvjagintsev edaspidi vähem valusaid filme. "Õige on selline film, mille vaatamise järel tõused, lähed tänavale ja tahaksid kohe teha midagi head."

Režissöör Andrei Zvjagintsevi "Leviaatan" on Piiblist tuntud Hiiobi loo interpretatsioon, mis on toodud kaasaegsele Venemaale. Barentsi mere äärses külakeses elav peategelane Nikolai on koos isaga ehitanud üles kodu ja töökoja, kus toimetab koos naise ja lapsega. Kui korrumpeerunud linnapea survestab teda poolmuidu oma maisest varast loobuma, algab pöördumatu traagiliste sündmuste ahel.

Filmi eelarve oli 220 miljonit rubla (2,9 mln eurot), millest 35 protsenti tuli riigilt.

"Leviaatan" pälvis mullu Cannes'i filmifestivalil parima stsenaariumi auhinna ning tänavu parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse. Koos Eesti "Mandariinide" ja veel kolme filmiga kandideerib "Leviaatan" ka võõrkeelse filmi Oscarile. Samuti kandideerib "Levitaatan" BAFTA võõrkeelse filmi auhinnale.

Vene filmirahvas on pannud "Leviaatanile" Oscarite jagamisel suured lootused ja näevad juba kordumas 1994. aastat, mil samas kategoorias võitis Nikita Mihhalkovi "Päikesest rammestunud". Nõukogude Liidu kontol on kolm võõrkeelse filmi Oscarit: 1969. aastast Sergei Bondartšuki "Sõda ja rahu", 1975. aastal Akira Kurosawa "Dersu Uzala" ning 1980. aastal Vladimir Menšovi "Moskva pisaraid ei usu".