Maksuamet otsib libavabatahtlikke

Kui maksuhaldur peaks sattuma sellist töötamist kontrollima, siis lähtub maksuamet ikkagi asjaoludest. "Kui on selge, et tegemist on eksitusega, siis anname võimaluse parandada. Kui asjaoludest selgub, et tegemist on pahatahtliku ja/või korduva rikkumisega, siis tuleb sellele ka vastavalt reageerida," märkis ta.

Lisaks kahtlustele, et töötamise registri kanne on tehtud tahtlikult vale, on Lemendiku sõnul ka juhtumeid, kus vabatahtlikena registreeritakse n-ö igaks juhuks, kuigi reaalselt tööd nad ei tee ja tasu ei saa. Näiteks on registreeritud vabatahtlikena pereliikmeid, praktikante või osanikke.

Lemendiku teatel on antud juhul maksuhaldur selgitanud, et igaks juhuks kandeid ei ole vaja teha: sugulasi ja sõpru igaks juhuks ei pea registrisse kandma, registrisse kantakse vaid reaalne töösuhe. "Praktikalepinguga praktikante, kes tasu ei saa, ei kanta registrisse," ütles ta.

Ei registreeri vabatahtlikke

Jaekaubandusettevõtted Põldma Kaubandus ja Maxima Eesti ei ole vabatahtlikke kasutanud. Põldma Kaubanduse juht Heinar Põldma ütles, et temale teadaolevalt ei ole neil 300 töötaja seas ühtegi vabatahtlikku. "Praktikante on küll olnud, aga mitte väga palju. Paar inimest aastas ikka on," märkis ta.

Tartus pereettevõttena kohvikut Anna Edasi vedav Silver Urbas ütles, et nemad ei ole vabatahtlikke registreerinud ega kasutanud, kuid peab veidraks olukorda, et igasugust vabatahtlikku abistavat tööd tuleb alati kirja panna. "Loomulikult suvel võib mõne festivali ajal tulla perenaise mõni sõbranna paariks tunniks appi, aga see on pigem erand kui reegel. Eks see ole natuke kummaline, sest kui mul tuleb õde õhtul appi nõusid pesema, ja ta ei olegi registris, et mis siis saab," lausus Urbas. Tema hinnangul on senine kriitika pigem suunatud sellele, et mõned ettevõtjad ei soovi oma töötajaid näidata, jättes nad töötamise registrisse vastavalt kirja panemata.

Ligi kuus aastat ettevõtet juhtinud Urbas on toitlustuses otsinud palju töötajaid. Tema sõnul on töövestlusele tulnud ka inimesed, kes ütlevad, et eelmises kohas said nad ümbrikupalka. Praegu on olukord teine, sest varasemast täiemahuline ümbrikupalk on asendatud miinimumpalgaga, millele lisandub ümbrikupalk.

Firmadel, kes maksavad miinimumpalgast suuremat töötasu, on Urbase sõnul ebaausas konkurentsis ülikeeruline hakkama saada. "Toitlustusvaldkond ei ole veel nii prestiižne, inimesed ei ole nõus palju maksma. Asi ei ole ettevõtjate ahnuses, lihtsalt ei tulda välja ja minnakse seda teed…" selgitas Urbas olukorda. Tema sõnul olevat selline käitumine mõnedele ettevõtetele justkui sundkäik. Kuigi Urbas ei osanud öelda protsentuaalselt, kui palju inimesi töötab toitlustusettevõtetes mustalt, arvas ta, et selliseid on ikkagi liiga palju.