Ehituses tuleb palgatõus

Ehitusmaterjalide poolelt oli möödunud aasta miinuses, ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane Äripäeva teemaveebi Ehitusuudised.ee korraldatud ehituskonverentsil.

Kohalikud tooted, mida eksport ei puuduta, näiteks betoonisegud, odavnesid kolmandas kvartalis 5 protsenti. Keskkonna­tasud aga kasvavad. Seetõttu peavad ehitusmaterjalitootjad kasumlikkuse nimel tegelema rohkem efektiivsuse, kvaliteedi ja hinnaga. Sellele aitaksid kaasa tegurid, mis mõjutavad tootjaid ettevõtluskeskkonna kaudu.“Peaksime mängima ühtsete reeglite järgi, siis saaks iga tootja tegeleda efektiivsuse, kvaliteedi ning hinnaga,” märkis Rebane. Ta viskas õhku mõtte, et vahel tundub, et meie parlament on liiga suur, sest jõutakse teha seadusi, seaduse muutmise seadusi ja seaduse muutmise muutmise seadusi, aga on kaheldav, kas neid jõutakse täita ja nende täitmist jälgida.Nõuded tekitavad segadust

Kõik ehitustöödel kasutatavad ehitustooted ja -materjalid peavad vastama nõuetele.Euroopa harmoneeritud tehnilise kirjelduste kohased ehitustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ehitustoodete määruse nõuetele, see tähendab, et  nende kohta on koostatud toimivusdeklaratsioon ning neil toodetel on CE-märgistus. Tooted, millel ei ole harmoneeritud tehnilist kirjeldust, peavad vastama muude Eestis kehtivate õigusaktide nõuetele, muu hulgas peavad nad alati olema varustatud teabega toote kasutusala ja omaduste kohta.

Suurim tellija on 80–85% ulatuses tööd andev riik (ehituses üldiselt 60–65%). Mängureeglid seavad seetõttu riigieelarve ja poliitiline tahe. Euroraha kui valge laeva kasutuselevõtt on Pertensi sõnul olnud oodatust aeglasem. “Objektide arv on viimasel ajal suurenenud, raha samas vähenenud, mis tähendab, et objektid on väiksemad, turuosa on jaotunud ühtlasemalt ja ettevõtetel on  keerulisem majandada, kuna ühe suure objekti asemel tuleb tegeleda mitme väikesega.”Palgatõus tulemata ei jää

Hinnataset mõjutavad tema sõnul nafta hind, palgatõus, muudatused riiklikes regulatsioonides (maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, ettevõtte sõiduautode maksustamise kord, töötajate registreerimise nõue), konkurents ja bürokraatia.Pertens rääkis, et palgatõus ei jää järgmisel aastal tulemata. “Erasektor tõstab palka ja riigisektor ei saa käia teist jalga.”

Turul muutub see, et teatamiskohustus asendab tegevusloa ja pädevuse tõestamisel on suund kutsetunnistusele. “Loodame, et võidab ehitusliidu seisukoht, et inimene võib olla maksimaalselt kolmes firmas vastutav spetsialist, vastasel juhul võib juhtuda, et inimene on sajas firmas vastutav spetsialist ja pole selge, kui palju ta neid ettevõtteid tegelikult teab ja kui palju vastutab,” märkis ta.On nõudeid, mida on võimatu täita. Selgusetu on Pertensi hinnangul see, kui täpselt nõudeid järgima peab ja mis juhtub, kui seda täpselt ei tehta. On mitu dokumenti, mis on oma aja ära elanud, ning see, kui püütakse neid rangelt järgida, teeb tegevuse keerukaks. “Näiteks on ehitajad seisnud tõsiste probleemide ees, sest meilt on nõutud killustikku, mida kuskil Euroopas ei toodeta. Vähemalt tootja ei väljasta sellist sertifikaati. Skandinaavias sobib, aga meil ei sobi,” tõi ta näiteks. Nii tegeletakse asjadega, millele ei peaks nii palju aega kulutama.  Pertensi sõnul algab ehituskvaliteet tellija kompetentsist. “See oleneb sellest, kas tellivas organisatsioonis on kriitiline hulk erialaspetsialiste või on tegu juristide, finantsistide või muude ametite esindajatega,” märkis ta. Kui erialakompetentsi pole, siis mingi probleem igal juhul tekib.

Selge pole tema hinnangul ka see, kuidas meil kvaliteeti hinnatakse, kas sisuliselt või formaalselt. “Palju on lähenemist, et kui formaalselt on kõik korras, siis sellega, kas ka funktsionaalselt on kõik korras, keegi ei tegele, sest see on keerulisem küsimus,” kurtis ta.Pertensi prognoosi järgi liigub turu reaalmaht pigem alla, mitte üles. “Pikemas perspektiivis usun, et hinnatase tõuseb, sest ei näe põhjust, miks peaks ehitus nii madala marginaaliga töötama, omanikud tahavad kasumit teenida. Turul toimub konsolideerimine, sest suuri ettevõtteid on liiga palju. Keskendutakse säästlikkusele ja materjalide taaskasutamisele,” rääkis ta.

Kas riigi roll on vedada innovatsiooni?

Arutlusringis jäi kõlama mõte, et ehkki riik ei saa vedada otseselt innovatsiooni, saab ta luua selleks sobiva keskkonna.Riik ei saa olla kiirkaarter, vaid suur laev, mis liigub rahulikult ühes ja loodetavasti õiges suunas, ütles majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet. “Trendid, mida oleme püüdnud rakendada, peaksid jätkuma koostöös erialaliitude ja erasektoriga,” lausus ta.

Põhilised märksõnad on tema sõnul kvaliteet ja kvaliteedi­põhised hanked. “Selleta me ei pääse. Oleme naaberriikidest mõnegi sammu maas, aga püüame järgele jõuda.”Ta lisas, et kui kõlama jääb küsimus, miks riik ei tee ühte või teist asja, tasub meeles pidada, et meie kõik olemegi riik ning ministeeriumi uksed on alati ettepanekute kuulamiseks lahti.Hind ei tohi võidutseda

ASi Matek juhatuse esimees ja puitmaja liidu juhatuse esimees Sven Mats tõi välja, et nii era- kui ka riigitellijate puhul peaks kõlama jääma mõte, et hind ei saa olla ainuke kriteerium valiku tegemisel. “Parameetreid, mille järgi ehitusteenust ja toodet peaks ostma, on palju rohkem: hoone eluiga, ekspluatsioonikulud, kvaliteet jne. Kui tellijad teadvustavad rohkem parameetreid, võidavad kõik.”Asfaldiliidu juhatuse esimees ja Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et palju probleeme tuleb sellest, et riik ei tea täpselt, mida ja miks ta tahab ja kuidas asju nii sõnastada, et pakkujad sellest aru saaksid. Ehituse valmimisega kõik alles algab, rõhutas ta, sest siis algab ekspulatsioon ning selgub, kui suured on ülalpidamiskulud. Kui ka neid aspekte arvestataks, oleks võimalik hankeid korraldada hoopis teisel viisil.Rohkem järelevalvet

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane lisas, et tähtis on suurem järelevalve, milles riigil on oluline roll koordineerijana – kui iga erialaliit atra oma suunas veab, jääb komplekssest lähenemisest puudu. Teiseks tasuks tähelepanu pöörata hariduse kvaliteedile, et ehituse kvaliteeti parandada.

Pertens lisas, et riik võiks luua keskkonna, kus uuen­dus­likud lahendused saaksid areneda. “Kui meil tuleb projekti käigus parem mõte, siis me seda ei realiseeri, sest siis võib jama tulla. Tehakse nii, nagu projekt ette nägi, saagu kas või kehvem,” tõi ta näiteks. Innovatsiooni võiks kaaluda ka juba hangete korraldamisel.

Pertens soovitab mõelda komplekssemalt. Iga ehituse puhul on võimalik välja arvutada, mis ehitise omamine maksma läheb. Praegu võidab see, kes pakub kõige odavama valmis­tegemise, aga mis edasi saab, see ei huvita kedagi.