Rootsi: asüülitaotleja töövõimalustest saab valimisteema

Väga kokkuvõtvalt seisneb mõte selles, et abirahast elamise asemel peaks põgenikel võimaldama tööd teha, mis ühtlasi vähendaks vastu võtva riigi kulusid.

Hägglund teeb ettepaneku, et abirahasid võiks kärpida, põgenikustaatuses isik võiks aga näiteks kuni 100 000 Rootsi krooni aastas teenida tulumaksuvabalt. Ta ei soovita põgenikele kohe anda alalist elamisõigust, vaid anda esialgu kolmeks aastaks ajutine elamisõigus. Kui kolme aasta pärast ei võimalda koduriigis valitsev olukord sinna naasta, võib põgenik saada alalise elamisõiguse. Kui aga koduriigis on olukord rahunenud, mis võimaldaks Rootsist lahkuda, ent põgenik on Rootsis leidnud töö ja jalad alla saanud, ka siis võiks ta Hägglundi arvates saada alalise elamisloa. Kolmas ettepanek puudutas asüülitaotluste kiiremat läbivaatamist.

Hägglundi ettepanekute mõte on parandada riiklikku poliitikat, mis täna ei tööta ja kütab vimma. Kuid mitte asendada seda lihtsalt jäigalt sisserände piiramisega, mis probleemide taga enam inimesi ei näe.

Hägglundi ettepanekud on rünnatavad – kasvõi arvamusartiklisse poetatud lause, et kui me enam alalist elamisõigust kohe ei anna, siis ehk ei tule nii palju põgenikke enam Rootsi. Rootsi rohelised juba süüdistavadki, et kristlikud demokraadid tahavad sõja eest põgenejate ees ukse kinni lüüa. Majandusleht Dagens Industri seevastu, mis on hiljuti terves artikliseerias käsitlenud põgenike ja sisserändajate probleeme Rootsi ühiskonnas, leiab tänases juhtkirjas, et Hägglundi artikliga on debatt hästi käima lükatud. Ja heast aspektist - hõivepoliitika nurga alt põgenikepoliitikas.

Erakorralised valimised on Rootsis 22. märtsil.