Tubli noore metsa hooldaja teeb suure osa töid ise

Kohtun sel aastal Eesti Erametsaliidu poolt tubli noore metsa hooldaja tiitli pälvinud Raplamaa mehe Arvo Kruubiga (78) lumisel hommikupoolikul tema kodu juures Märjamaal, et veidi jutt ajada, aga kindlasti ka talle tiitli toonud kaasik üle vaadata, kirjutab Äripäeva 18. detsembri kuukiri Metsandus. 

Arvo mets oli vana talukoht, mille juurde kuulus oma 50 hektarit maad, millest nii 10 hektari ringis on põldu. Mets on jaotatud kahte ossa – seitse hektarit kodu juures ning teine, suurem osa kaugemal. Arvo sõnul sai temast metsaomanik nagu paljudest teistestki eestlastest siis, kui maid tagastama hakati. “Ega mul selle metsaga alguses mingit plaani polnudki, aga sugulased ütlesid, et võta ikka välja, mine tea, mis tuleb. Saab vähemalt küttepuid teha.”

Mehekõrguse kasevõsa omanikuks saamise järel ei osanud ta sellega alguses midagi peale hakata. Õdede, vendade ja sugulaste abil said kraavipiirded tehtud ja veidi puidki neile, kel vaja. “Pärast vaatasin, et päris ilus mets teine, kui teda natuke harvendada.” Nüüdseks on ta juba oma 10 aastat metsaga tööd teinud.

Enne, kui metsaselts Arvole veidi appi tuli, oli ta ise juba suure töö ära teinud. “Kui praegu on siin (Arvo tiitli pälvinud kaasikus – toim) hektaril kuskil 2500 puud, siis sel ajal, kui Arvo alustas, kasvas siin looduslikku kaske, leppa, paju – umbes 30 000 puud hektari kohta. Väga palju on tulnud välja raiuda, et oleks lootust siit kunagi väärtuslikku metsa ja väärtuslikku toorainet meie vineeritööstusele saada.”

Mõlemad vaatavad metsa poole ja Arvo ütleb, et nüüd tuleb veel ainult 30 aastat oodata ning metsaseltsi juhatuse liige märgib, et põhimõtteliselt on selle kaasikuga nüüd kõik kulutusi nõudvad tööd tehtud. “Üks harvendusraie tuleb kuskil 10 aasta pärast teha, aga kuna varasemad hooldused on kenasti tehtud, siis sealt tuleb omanikule juba märkimisväärne kasum.”

Halb omanik kaotab ka rahaliselt

Ehrpaisi sõnul võib laias laastus väita, et hooldatud metsa lõppraie hektari hind võib olla kuni 5000 eurot kõrgem hooldamata metsa hinnast. “Kui metsa hooldada, on omanikul võimalik teenida lõpp­raiest kuni 10 000 eurot hektarilt. Iseküsimus on nüüd muidugi see, kui palju Arvo siia aastate jooksul sisse pannud on, et tulevikus seda raha saada. Kindlasti päris palju oma tööd,” sõnas Ehrpais ja Arvo lisas, et ega oma tööd siin metsa juures kokku lugeda oskagi.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme ja jahi­mehe sõnul on Arvo väärt näide metsaomanikust, kellel on hea koostöö jahimeestega. “Ta on jahimeestesse alati hästi suhtunud ja ei keela meil siin jahil käia. Teistpidi on meil kokkulepe, et jahimehed hoiavad siin sihid (metsateed – toim) puhtad, et siia ei kasvaks võsa ja Arvol oleks hea metsani saada ehk näide on sellest, kuidas jahimehed ja metsaomanikud saavad ilma mingi rahalise arveldamiseta üksteisele kasulikud olla.”

Miks on metsaseltsile oluline, et kellegi kandidatuur seltsist esitatud oleks? Ehrpaisi sõnul on metsa ümber endiselt palju negatiivset ja endiselt on olemas ka halbu metsamajandajaid. Tunnustus nakatab teisigi. “Halb metsaomanik on minu jaoks ka see, kes metsa ei majanda, ja halb metsaomanik on see, kes ainult raiub, aga sentigi sinna tagasi ei pane,” selgitas ta ja lisas, et Vardi Erametsaseltsis on praegu 270 liiget, ning igal aastal esitatakse kellegi kandidatuur konkursile, kuna tunnustuse pälvinud metsaomanikud on seltsi teistele liikmetele eeskujuks.

“See on nii selgelt näha, et kui naabrimees teeb hästi ja veel tunnustuse ka saab, hakkab teine naabrimees ka kohe oma metsas järele proovima. Meie huvi on ka see, et kui Vardi Erametsaseltsis on tublisid ja tunnustatud inimesi, siis tahavad seltsiga liituda ka need, kes veel liitunud pole. Meie metsaseltsi liikmete arv kasvab igal aastal oma 30 kuni 40 inimese võrra.”

Vahepeal räägivad mehed, et algus, kui metsa kätte saad on keeruline, ei oskagi kohe metsaga midagi peale hakata. Arvo hakkas enda sõnul peale saunavihtade tegemisest. “Vaatasin ilusad väikesed kased. Mõtlesin, et löön iga teise siin tee ääres maha. Pool päeva lõin teisi maha. Õhtul vaatasin tagasi ja mõtlesin, et väga ilus mets jääb järgi, nii võiks edasigi teha.”

Lugu ilmub 18. detsembri kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, miks on maaomanikul jahimeestega kasulik kokku leppida ja kus kasvab mets, mida tasub osta.