Logistika­firmad riskianalüüsi ei tee

Hoiatav näide on Antsmäe sõnul ka suvel ­Ukrainas toimunud lennuõnnetus. “Kui oleks tehtud riskianalüüs, mis oleks arvesse võtnud, et lennukoridor läheb üle sõjaala, siis poleks seda katastroofi suure tõenäosusega juhtunud. Mõtlesin kohe, et kas tõesti nii suures lennufirmas pole riskijuhti,” rääkis Antsmäe, kelle sõnul mainekahju on nüüd palju suurem, kui oleks olnud juhul, kui oleks kasutatud teisi lennuteid, mis oleksid küll lennuaja pikemaks muutnud, aga katastroofi välistanud.

Riskide analüüsi võib teha nii ise ettevõttes koos töötajatega, kui tellida ka spetsialistilt. Viimase puhul on Antsmäe sõnul eeliseks valmis mudelid ja aruanded. Antsmäe lisas, et töötajad ei julge sageli paljastada oma töökohaga seotud kitsaskohti, kuna kardetakse töökoha pärast. Samas ei tunne väljast tulnud spetsialist nii hästi ettevõtte olusid, kui ettevõttes töötavad inimesed. Oma töötajad räägivad avalikumalt, kui on tegu kõrvalise isikuga, ja nad saavad kommenteerida anonüümselt. Seega annab parima tulemuse nii väljastpoolt kui ka oma inimeste kaasamine. Antsmäe sõnul ei jõua välise abita reeglina probleemid piisavat kiiresti nõukoguni, kuna peljatakse probleemidest rääkida. “Tavaliselt võtab umbes aasta, et info riskidest jõuaks nõukoguni. Ja kogu selle aja saab ettevõte kahju.”

Juhtkond tavaliselt ei aimagi, millised probleemid võivad ettevõttes olla, rõhutas Antsmäe. “Ehkki teemaga tegeletakse rohkem kui paar aastat tagasi, võib öelda, et teadlikkus on siiski madal, ehkki väikest arengut selles suunas võib näha, juhid on teadlikumad.”

Eesti logistikaettevõtted enamasti riske pole hinnanud. Eesti ja Euroopa vahelise maanteetranspordi korraldamisega tegeleva OÜ Bestway Grupp juhatuse liikme Laura Kuusiku sõnul sõltub juba praegu nende igapäevane tegevus väga suuresti väliskeskkonnast ning muudatustest, mis turul aset leiavad. “Peame pidevalt kohanduma, et edasi liikuda. Tänu sellele, et oleme suhteliselt väikesed, oleme ka paindlikud ning oleme suutnud alati töökohustusi, osakondade struktuuri ning protsesse hõlpsasti ümber korraldada.” Ta lisas, et hoolimata riskianalüüsi olemasolust või puudumisest kahjustavad ootamatud kriisid või looduskatastroofid ettevõtte tegevust nii ehk naa. “Ma ei näe praegu vajadust, et meiesugusel ettevõttel kõik nii-öelda mustad stsenaariumid peaksid olema läbi mõeldud,” märkis ta. Küll aga on ettevõte kursis igapäevaste uudistega ning püüab võimalikke keerulisi olukordi ette näha.

Ka veoste ekspedeerimisettevõttes OÜ Ferroline Grupp ei ole riskianalüüsi tehtud. Tegevjuhi Lauri Jürjeni sõnul toimub neil igapäevane riskide analüüs – transpordisektor annab kiiresti ebakõladest märku ja kõik muutused nii majanduses kui ka kaubanduses on aegsasti tuntavad. Ta lisas, et asjadega tuleb igapäevaselt kursis olla. “Oluline on valmisolek muutustele reageerimiseks ning paindlikkus.” Vastavalt hetkeolukorrale tuleb seada ettevõtte prioriteedid ja rõhuasetused ning vajadusel kiiresti reageerida.

Tagavaraplaan eriolukordadeks olemas. Aberg Express OÜ, mis on oma ülesehituselt ebatavaline nišifirma, ei ole samamoodi täismahus riskianalüüsi pidanud vajalikuks teha. Juhatuse liige Kaspar Soidla selgitas, et ettevõttel on olemas äritegevuse jätkamise ja tagamise plaan eriolukordadeks. “Tegemist on plaaniga, mis tagab klientide teenindamise olukordades, kus meie Eesti või Soome kontori töö on ühel või teisel põhjusel häiritud. Kuigi ettevõtte operatsiooniosakond asub Tallinnas, saame vajadusel Eesti klientide teenindamist jätkata ka Helsingist.”

Ettevõte puutub igapäevategevuses kokku kriisiolukordadega nende lahendamise kaudu. Nimelt osutatatakse ööpäevaringset kiir- ja eriteenust Eesti, Soome ja Rootsi klientidele, koostades igapäevaselt auto- ja lennutranspordi rätseplahendusi juhtudel, mil kliendil on tarvis lahendada kriitiline logistikaalane probleem. Selliseks on näiteks tehase seiskumine tootmisseadme rikke tõttu või mõni muu ootamatu lahendamist vajav küsimus.

Sarnaselt eelmiste ettevõtetega ei ole pidanud vajalikuks riskianalüüsi teha ka mere- ja lennuvedusid korraldav OÜ Scanrapid Eesti. Ettevõtte juhi Peep Brandmeisteri sõnul pole otseselt riski­analüüsi tehtud, aga finantspoliitika ettevõttes on paigas. Sealjuures püüab ettevõte siiski vältida liigseid riske. Seda eelkõige hinnates, kas klient on usaldatav või mitte. Näiteks võib kaup seista sadamates konteinerites senikaua, kuni klient on teenuse eest tasunud. Ta lisas, et riskantne on ka Euroopa autotransport ning keeruliste olukordade vältimiseks võtab ettevõte selliseid töid harva. Bandmeistri hinnangul tuleks hoida äri lihtsana – teenus-tasu põhimõttel.