• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%98,07
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%98,07
Uued energiasäästlikud lao- ja tootmishooned on aidanud Logistika Plussil kokku hoida 50% energiakulu ruutmeetri kohta.
Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul annab roheline energia eelise.
  • Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul annab roheline energia eelise.
  • Foto: Eiko Kink, Äripäev
Tasub teada
Logistika Plussi energiasääst:
eraldi laadimisala laos sooja- ja külmakadude ­vähendamiseks.
eraldi mikrokliima ­süsteemid laos, laadimisalal ja kontoris.
päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks-
liikumisanduritega ­95% hoone valgustusest.
Leedvalgustus automaatikasüsteem juhib hoone kliimat ja valgustust. Töötab veebi kaudu.
Aasta alguses ­uude kohta kolinud ettevõtte kuludele annavad kõige suuremat efekti päikese­paneelid. Logistika Plussi eesmärk on saavutada energiasäästulahendustele vähem kui 8aastane tasuvusaeg. Ettevõtte 24 000 ruutmeetri suuruse lao üldhalduskulude suurusjärk on külmadel talvekuudel 12 000 eurot ja suvel 7000 eurot.
Konkurendi Via 3Li juht Elmer Maas tõdeb, et nemad oma laos nii väikeste kulunumbriteni ei küüni.
Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul mõeldi ladu projekteerides pikalt küttele ja elektritarbimisele. Kuigi kõige suurem võit tuleb päikesepaneelidest, annavad oodatud säästu siiski kõik lahendused koos.
Kogu hoone valgustust on võimalik juhtida ­automaatikasüsteemiga. Ermo selgitas, et liikumisandurite tööaega saab hõlpsasti muuta, ilma aega nõudva käsitööta kõrgel turvikute all. “Sisuliselt saab kogu hoone energia kasutamist ja tootmist kontrollida ja hallata veebilahenduste kaudu,” nentis Ermo.
Leedlambid ei tasunud ära. Valgustitena paigaldati Logistika Plussi uude lattu luminofoorid ja leedvalgustid.
Ermo kinnitusel vaadati kõrglao valgustuse valikul väga täpselt, millised variandid on kõige säästlikumad ja millised neist variantidest on mõistliku hinnaga. Samuti olid ehituslikud nõuded valgustugevuse lukside kohta.
Kuigi leedid oleksid andnud välja nõutud luksid, ei olnud need hinna poolest igale poole kõige tasuvam lahendus, mistõttu kasutati laos põhiliselt luminofoorlampe. Ermo sõnul võeti leedid kasutusele seal, kus saadi nende tasuvusajaks 5 aastat.
Kas eelistada paneeli või tuulikut?
Marti LallOÜ Energogen juht
Tuulegeneraatorid kipuvad vajama hooldust ja remonti. Suurte tuulikute puhul pole see probleem, kuna mõistlik on pidada üleval hooldusmeeskonda 24/7, väikeste puhul ei tasu see ära. Paneelid on praktiliselt hooldusvabad. Nende paigaldamine ja käitamine on lihtne ning murevaba.
Tuulikute paigaldamiseks on vaja mitmesuguseid nõusolekuid, sealhulgas vallast. Kohalikud on enamasti tuulikute vastu. Tuulik peab olema paigaldatud hoonest mitme­saja meetri kaugusele, et ei tekiks tuule turbulentsi. Turbulents lõhub tuulikut ja võtab tootluse maha. Paneelid lähevad enamasti hoone külge. Testid näitavad, et sama nominaalvõimsusega paneelid toodavad Eestis aastas rohkem elektrit kui tuulikud. Tuuliku ainus eelis on, et ta toodab elektrit ka novembrist veebruarini, mil paneelide tootlikkus on päikese puudumise tõttu väike. Tuulikud sobivad rannikule ja väikesaartele.
 
Marten ErmoLogistika Plussi haldus- ja turvajuht
Kaalusime varianti, et paigaldame lisaks päikesepaneelidele mõne tuulegeneraatori. Arhitekti arvutused näitasid, et neid oleks olnud liiga kallis meie hoone konstruktsioonide külge ehitada.
Eelistame riskivabu energiasäästu investeeringuid
Elmer MaasVia 3L juhataja
Kõik Logistika Plussis tehtud asjad energia säästmiseks on huvitavad. Tõenäoliselt on mõni tegevus rohkem kuvandilise väärtusega ja teine praktilisega.
Mulle meeldivad lihtsad ja konkreetsed viisid energiat säästa, nagu: “Hoia lao uks kinni, et külm ja kuum ei pääseks sisse!” Igasugune energia ise tootmine ja müümine on seotud seadusandliku riskiga. Tingimusi, milliste paneeliga toodetud energiat müüa saad ja milliste maksudega ta koormatud on, ei otsusta sa ise. Seega on nende projektide tasuvusaeg hüpoteetiline. Lao ust saad aga alati ise kinni või lahti hoida ning tule ära kustutada – see on kohe säästetud raha.
Aasta suurem säästuprojekt on küttesüsteemi väljavahetamine. Seni kütsime olmeruume õliga, uus süsteem on õhk-vesi süsteem. Investeeringu tasuvusaeg on 2–2,5  aastat. Leedlampidesse oleme teinud investeeringud külmhoones, tasuvusaeg on maksimaalselt 3 aastat.
Päikesepaneelide koha pealt hoiame silmad lahti, aga järgmise aasta investeeringute hulgas neid ei ole. Keskendume investeeringutesse ITs, mis aitab meie igapäevaseid protsesse efektiivsemaks muuta.
Päikesepaneel toodab tasuvalt
Investeering päikeseenergia tootmisse pole nii ehmatavalt suur, kui arvatakse, ütles ­Logistika ­Plussi haldus- ja turvajuht Marten ­Ermo. Näiteks 100 kW jaam, nagu on Logistika Plussil, läheks maksma veidi üle 100 000 euro.
Päikesekiirguse intensiivsus ja sellest sõltuv elektri tootlus võib aastati erineda kuni 25%. Andmebaas PVGIS näitab, kui palju päikesekiirgust on mingile territooriumile viimase 50 aastaga keskmiselt langenud. Andmebaas aitab välja arvutada, milline on päikesepaneelide eeldatav tootlus mingis asukohas.
Tasuvus selgeks. Logistika Plussile päikese­paneelid paigaldanud OÜ Energogen juht Martin Lall ütles, et Energogenil  on andmed ka oma paigaldatud jaamade tootlikkuse kohta. Võrreldes oma andmeid PVGISe andmetega, võib öelda, et 100 kW jaama aastane tootlus on 95 000–100 000 kWh, sõltuvalt, kas paneelid on ilmakaare ja päikesenurga suhtes ideaalselt paigutatud või mitte.
Arvestama peab, et novembrist veebruarini annavad päikesepaneelid 10% aasta tootlusest, ülejäänud kuud moodustab 90%.
Lall möönis, et kõige keerulisem on prognoosida elektri hinda. Euroopa Liidu prognoos on riigiti erinev, kuid jääb keskmiselt suurusjärku 4–5% aastas.
Soomes on elektri hind alates 2000. aastast vabaturule mineku järel tõusnud keskmiselt 10% aastas, ütles Lall. Eestis toimus vabaturule mineku esimesel aastal hinnahüpe 29%. Kui Eestis viiakse elektriliinid paari aastaga maa alla, võib ka see Lalli hinnangul kaasa tuua hinnasurve võrgutasudele.
Tagasihoidlik kulu. Päikesepaneelide juhend­ites soovitatakse arvestada hoolduskuludega 0,4% investeeringu mahust aastas. Lall ütles, et pole täheldanud muid hoolduskulusid kui kord või paar aastas paneelide lumest puhastamine ja juuni alguses paneelide pesemine.
Jaamad on mõeldud töötama 30–40 aastat.

Seotud lood

Uudised
  • 22.04.15, 15:45
Elektrijaama saab püsti lihtsalt
Elektri mikrotootjana tegutsemine on oluliselt lihtsustunud, elektrijaama püstipanek on proffide käes päeva töö, paberimajandus nõuab siiski veel pisut pusimist.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele