Laenupidur äri stardil

Mullu juulis loodud autopesula Wash24 OÜ omanikud küsisid ettevõtte rajamisel laenu kõigist neljast pangast, kes teevad KredExiga koostööd: SEBst, Swedbankist, Nordeast ja Citadelest. Hoolimata sellest, et ettevõte finantseeris oma tegevust 50% ulatuses stardilaenuga, oli neid ainsana nõus rahastama Swedbank. Wash24 ühe omaniku Taavi Köhleri sõnul jäi intressimäär 5–8% vahemikku.

Reformierakondlasest riigikogulase Aivar Sõerdi hinnangul on pankade laenuintressid alustavatele ettevõtetele ülemäära kõrged ega innusta ettevõtet looma. “Neile praegustes tingimustes pakutav intressimäär vahemikus 5–8 protsenti on ülepingutatud,” sõnas Sõerd. Ta lisas, et pangale teada ajalooga, tugevate tagatistega ja ja piisava rahavooga ettevõtetel langeb intress järsult.

Turuolukorrast täpsema pildi saamiseks küsis endine rahandusminister laenupakkumist ka oma väikeettevõttele ja pankade vastused temale olid soodsamad. “Sain ühest pangast pakkumise intressiga 4 protsenti pluss Euribor ja teisest 3 protsenti pluss Euribor, mis üldises kontekstis on päris head pakkumised,” ütles Sõerd.

Finance Estonia tegevjuht Krõõt Kilvet ütles, et tegu pole ainult Eesti-keskse teemaga ning probleem puudutab ka teisi riike Euroopas. “Lihtsalt Eestis on suhtarvud kordades halvemad, kui need Euroopas on,” ütles ta, lisades, et praegu on ettevõtetel ligipääs finantseeringutele üsna piiratud.

“Kui vaadata Eesti finantssektorit, siis on ta väga pangalaenudekeskne ja panga laenutingimused üldjuhul eelistavad tegutsevaid ja olemasoleva äriplaani ja kassavooga ettevõtteid,” ütles ta. Kilvet  soovitab alustavatel ettevõtetel otsida alternatiivseid võimalusi. Näidetena tõi ta välja Äriinglite Assotsiatsiooni ja Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni.

Pankade põhjendused

LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Indrek Nuume leiab, et alustavatel ettevõtetel on kõige keerulisem laenu saada, sest nende ebaõnnestumise risk on oluliselt kõrgem kui juba tegutsevatel ettevõtetel. Seepärast ei soovi tema sõnul pangad reeglina ka alustavatele ettevõtetele laenu anda. “Kui aga soovivad, siis on nende laenude intressimäärad keskmisest kõrgemad,” lisas ta.

Alustavad ettevõtted on enamasti alla 500 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted. Vastavalt Krediidiinfo uuringule on pankrotistunud ettevõtetest kolmveerand väikeettevõtted. Nuume sõnul peitubki siin vastus, miks alustavate ettevõtete laenude intressimäärad on kõrgemad.

Nuume lisas, et esmane kapital ettevõtte stardiks peaks tulema ikkagi inimestelt endilt. “Võõra rahaga äri alustamine teeb ettevõtte väga vastuvõtlikus muutustele, kui kõik ei peaks minema päris nii, nagu äriplaanis kirjas oli,” selgitas ta.

Swedbank: intressid Euroopa keskmisest madalamad

Swed­banki ettevõtete kliendisuhete juhtimise osakonna valdkonnajuht Priit Lopsik ütles, et mullu avaldatud European Investment Fundi uuringu põhjal jääb alustava ettevõtja kuni 25 000 euro suuruse laenu intress Euroopas vahemikku 4–35%, olles keskmiselt 11% kandis. Swedbanki väljastatud alustavale ettevõttele mõeldud stardilaenu intress jääb alla 10%. Seega võib Lopsiku sõnul öelda, et Eesti alustav ettevõtja saab finantseeringu odavamalt kui Euroopas keskmiselt.

Lopsiku sõnul pakub Swed­bank täiendava lahendusena võimalust laenata kuni 10 000 eurot vaid juhatuse liikme käenduse tagatisel. Tema sõnul on ettevõtjad sellise võimaluse väga hästi omaks võtnud. Sellised laenutingimused Lopsiku sõnul ettevõtete loomist ei pärsi.

Pole peamine takistav tegur

Lopsik märkis, et Praxise uuringu järgi on ettevõtte arengut takistavate tegurite nimekirjas esimene kõrge maksukoormus, järgnevad probleemid toodetele/teenustele turu leidmisega ja arvete maksmata jätmine või maksmisega viivitamine klientide poolt. Keeruline finants­vahendite kättesaadavus on alles 5. kohal. Ta lisas, et väikeette­võtete finantsvahendite kättesaadavus võiks olla riigi ja pankade ühine mure. “Pangana oleme valmis siin panustama,” ütles ta.

SEB väike- ja keskmiste ettevõtete segmendijuht Taavi Tomson märkis, et laenu andmise üks põhikriteerium on laenusaaja rahavoog. Kuna alustavatel ettevõtetel puudub ajalugu, on seetõttu ka tuleviku prognoosimine keeruline, täpsustas ta. Sageli puudub alustaval ettevõtjal Tomsoni sõnul ka reaalne valdkonnapõhine kogemus, seega muutub tuleviku edukuse hindamine veelgi keerulisemaks.

“Oluline on mõista, et pangad ei tegutse riskikapitalistidena, vaid eesmärgil olla ja töötada kliendiga koos aastakümneid,” selgitas Tomson. Kui pank finantseeriks kõrge riskiga projekte suuremas mahus, ei oleks see Tomsoni arvates kasulik ei ettevõtjale ega ettevõtlussektorile tervikuna.