Soome peaministri Alexander Stubbi sõnul ei pea Soome üksi kandma Venemaa vastu kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidest tingitud tagasilöögi raskust.
Soome päevaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Soome võib Euroopa Liidult taotleda kahju korvamiseks majandusabi.
"Meil tuleb kinni pidada majandusliku solidaarsuse põhimõttest. Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid, mis sanktsioonidest enim pihta saavad, saavad mingil määral kompensatsiooni," ütles Stubb.
Stubbi sõnul on sanktsioonide kehtestamine otsustatud ühiselt, nii tuleb ühiselt kanda ka kahju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"On täiesti selge, et kui sanktsioonid kahjustavad Soomet rohkem kui teisi, siis taotleme oma Euroopa liitlastelt tuge," ütles Stubb.
Venemaa vastaste sanktsioonide mõju ähvardab Soomes vallandada uue majanduskriisi. Majandus on juba niigi raskes seisus.
Taolist toetust peab esimesel võimalusel taotlema ka Poola, ütles sel nädalal Poola majandusminister Janusz Piechocinski. Sanktsioonideta küündinuks Poola toidukaupade eksport tänavu 1,6 miljardile dollarile, vahendas agentuur Bloomberg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liit teatas täna, et Venemaa kehtestatud impordikeeld Euroopa Liidu toidukaupadele ja põllumajandussaadustele on selgelt poliitiliselt motiveeritud samm.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas täna määruse, millega muudeti USAst ja Euroopa riikide sisseveokeelu all olevate toodete nimekirja.
Eesti, Soome, Läti ja Leedu kannatavad Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem Venemaa kehtestatud põllumajandussaaduste sisseveokeelu tõttu, leiab Soome põllumajandustootjate keskliidu esimees Juha Marttila.
Soome jaekaubandusgrupi SOK juht Taavi Heikkilä sõnul on Soome valitsus jätnud koduturu põhjendamatult vaeslapse rolli.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.