• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,91%7 404,51
  • DOW 300,25%51 839,69
  • Nasdaq −1,38%25 804,95
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−0,91%7 404,51
  • DOW 300,25%51 839,69
  • Nasdaq −1,38%25 804,95
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Täna läheb käima ELi ja USA vabakaubanduskõneluste kuues voor, kus Venemaa impordile alternatiive otsiv Euroopa Liit taotleb muuhulgas lõppu USA energiakandjate müügikeelule.
Viimane puudutab ka LNG terminali kavandavat Eestit, kuna üks potentsiaalne tarnija võiks olla USA, ütles Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso.
Kõnelusi varjutab Saksamaal värskelt uuesti lahvatanud spiooniskandaal, mis kantsler Angela Merkeli sõnul tõmbab tähelepanu tähtsamalt kõrvale. 58% sakslastest leiab, et lepingust saab eelkõige kasu USA ning vaid 14% arvab, et võidab Euroopa Liit. "Meie arvates tuleks vabakaubanduskõnelused USAga peatada," ütles Saksamaa opositsioonis oleva vasakpartei parlamendisaadik Andre Hahn agentuuri Bloomberg vahendusel.
Ratso möönab vastuseisu vabakaubanduslepingule -  eurooplastele terendavad "kloorikanad" ja hormoonidega "rikastatud" liha. Protestid on aga tihti emotsionaalsed, pole ennast sisuliselt kurssi viidud, mille üle läbi räägitakse.  Samas jääb vabakaubanduslepingu positiivne pool varju - lihtsamad ekspordivõimalused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tarbijaile suurenenud konkurentsist soodsamad hinnad.
"Kui meie seadused seda (hormoonliha - toim.) ei luba, siis see ei ole see, mille üle me läbi räägime," ütles Ratso. Geneetiliselt muundatud organismide suhtes on ELis paigas selge skeem, kuidas need saavad ELi turule siseneda. Ka see raamistik Ratso sõnul ei muutu.
Ukraina kriisiga seoses on Euroopas teravalt päevakorras energiajulgeoleku teema ja tarnijate mitmekesistamine. Praegu on USAst nii gaasi kui ka nafta eksport sisuliselt keelatud. Naftat võib eksportida ainult presidendi loal, gaasi puhul on vaja litsentsi.
"Me tahaks ikkagi kindlust, et kui meil on vabakaubandusleping, siis ekspordipiirangud naftale ja gaasile peaksid saama keelustatud. See on meie eesmärk," rääkis Ratso. "USA on siin üks võimalus. Samamoodi Eesti jaoks, kui see LNG terminal meil kunagi tuleb, võiks USA olla üks allikas."
ELi ja USA vabakaubanduskõneluste näol on tegemist läbi aegade suurima kahepoolse vabakaubanduslepinguga, mis hõlmab ligi 40% maailma SKPst, andes suunda ja luues standardeid ka teistele maailma riikidele. Viimases ongi leppe suurim väärtus, kuna tariifid on juba madalad, keskmiselt 4% tasemel.  Mõju oleks siiski märkimisväärne.
"Euroopa Liidu poolt võib öelda, et oleme pettunud USA pakkumises," oli Ratso üsna järsk, selgitades, et võrreldes ELi pakkumisega ei ole USA ettepanekud ELi arvates tööstus- ja põllumajandustariifide langetamiseks piisavalt ambitsioonikad.Tõsiseks vaidluseks on läinud ka selle üle, et kas USA ja ELi vabakaubandusleping peaks hõlmama finantsteenuste reguleerimist.
USA leiab et ei peaks, kuna kardetakse, et ühtlustades ei saaks  pangandusreeglid piisavalt ranged ning taoliseks koostööks ja koordineerimiseks sobiks paremini G20 tasand. Nii tahaks USA läbi rääkida vaid finantsturgudele juurdepääsu üle. EL, mille pangad on USA reeglite rikkumise eest trahvi saanud (viimati Prantsuse Paribas), on huvitatud regulaatorite tihedamast koostööst.
"Meie seisukoht on, et kui lepingu eesmärk on regulatsioonide lähendamine, miks siis peaks finantssektori kõrvale jätma. EL ja USA kokku on 70% kogu maailma finantsturust. Miks see peaks vähem oluline olema kui fütosanitaarreeglid," ütles Ratso. Ja kui varem pole lepingud sellist koostööd hõlmanud, siis vastuargument on, et selle lepingu eesmärk ongi kaugemale minna.
Ratso avaldas lootust, et tuleva aasta alguses, kui USA Kongressi novembrikuised vahevalimised on läbi, saab läbirääkimistel jälle kiiremas tempos edasi minna. "Poliitilises mõttes võiks järgmine aasta olla hea, mingeid valimisi pole plaanis," ütles ta.
Siht on kõnelused tuleva aasta lõpuks ühele poole saada, kuid see võib osutuda liiga ambitsioonikas. Sisu arvelt Ratso sõnul järeleandmisi ei tehta. "Kui teatud valdkondades osutuvad läbirääkimised keerulisemaks, kuna me tahame minna kaugemale kui eelmiste lepingutega, siis võib minna ka oluliselt kauem," ütles ta. "Sõltub poliitilisest tahtest."
Milleks kaubalepe vajalik?
enamus tariife on juba madalad, kuid arvestades ELi ja USA kaubavahetuse ulatust, annaks tariifide kaotamine siiski märkimisväärse kasusuurim kasu mittetariifsete tõkete vähendamisest ja ühtsetest standarditest alles arenevates valdkondadespositiivne mõju USA ja ELi majandusele on hinnatud vastavalt 90 mld ja 120 mld eurole
Eesti ja USA
Eesti jaoks oli USA 2013. a suuruselt 14. kaubanduspartner ja 8. ekspordipartner (2,9% koguekspordist, 358 mln eurot)eriti jõudsalt on kasvanud teenuste eksport eesotsas arvuti- ja infoteenustegaleping tähendab firmade jaoks väiksemaid kulusid ja paranenud juurdepääsu USA turule, sh riigihangetele

Seotud lood

Börsiuudised
  • 14.07.14, 11:51
Investorid krabavad USA võlga
USAs käib viimasel ajal pidev arutelu, millal Föderaalreserv võiks intressi tõsta. Selle kõrval on USA võime laenata aga tugevnenud ning ei tundu, et investorid intresside pärast muretseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele