Loe, mida riigikontroll avastas VEB Fondi osas

Riigikogule esitatud info VEB Pangas külmutatud raha üldsumma kohta oli korrektne (17.11.1992. a seisuga), kuid selle summa pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks jaotamise asjaolud on ebaselged. Pole teada, kuidas jõuti Riigikogu otsuse seletuskirjas jaotuseni, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljoni krooni väärtuses pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade enda raha. Enamik arhiivis säilinud dokumente ei toeta Riigikogu otsuse seletuskirjas esitatud jaotust. Kuna VEB Pank külmutas kahe Eesti panga kontod, mitte nende hoiustajate arveldusarved (Eesti pankade kliendid ei olnud VEB Panga kliendid), siis oli külmutatud 890,5 miljoni krooni jaotamine pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks kunstlik ega olnud kooskõlas korrespondentpanganduse olemusega (seda nii toonaste kui ka praeguste arusaamade järgi).Riigikogu otsuse täitmises Eesti Panga ja VEB-fondi poolt oli olulisi puudujääke. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB-fondi, ning millal tegelikult loodi VEB-fondi sertifikaatide register. Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fondi haldajaks nimetatud Eesti Pank välja selgitama kahe panga hoiustajad, kelle raha on seotud VEB Pangas külmutatud kontodega, ning tagama, et nõuete omanikele väljastatud VEB-fondi sertifikaatide üle arvestuse pidamiseks luuakse korrektne register. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis tegelikult välja VEB-fondi kantud hoiustajate nõuded, mille hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud. Esimene teadaolev ametlik register on koostatud 31.5.1995. aasta seisuga ehk mitu aastat hiljem, kui Riigikogu sellekohane otsus vastu võeti. Riigikontrolli analüüs näitas, et VEB-fondi sertifikaatide registrisse kanti hoiustajate nõudeid 26 miljoni krooni ulatuses rohkem, kui Riigikogu oma otsusega oli ette näinud.Ehkki Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fond kutsuma kuue kuu jooksul pärast otsust (ehk hiljemalt juulis 1993) kokku sertifikaadiomanike üldkoosoleku, et nõuete omanikud valiksid fondile juhatuse, täitis VEB-fond Riigikogu otsust alles seitse aastat hiljem. VEB-fondi nõuete omanike üldkoosoleku kutsus VEB-fond kokku alles juunis 2000, pärast seda, kui Tallinna Linnakohus oli aastal 1997 VEB-fondi kreeditoride vastava nõude rahuldanud ning 1999 määranud Eesti Pangale ja sihtasutuseks reorganiseeritud VEB-fondile kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi.VEB-fondi raamatupidamist ei peetud korrektselt. VEB-fondi bilanss pandi matemaatiliselt klappima VEB Panga iga-aastase saldoteatisega. Kuna ca 40% nõudeist kanti VEB-fondi Eesti kroonides, ehkki VEB Pangas Eesti kroone ei külmutatud, siis ei ühtinud valuutakursside kõikumise tõttu VEB-fondi nõuete summa ega VEB Pangas külmutatud raha jääk.VEB-fondi sertifikaatidega tehti ebaselgeid tehinguid. Riigikontroll leidis, et registri mahtu vähendati teadmata asjaoludel 9,8 miljoni ja suurendati 9,4 miljoni Eesti krooni ulatuses. 92% teadmata asjaoludel toimunud tehinguist tegi Eesti Pangale ja riigile kuuluv registripidaja Põhja-Eesti Pank (PEP). Näiteks müüs PEP äriühinguga TSL International seotud ettevõttele ühe miljoni USD väärtuses sertifikaate, mida tal reaalselt ei olnud. Toimunust nähtub, et Eesti Panga kui Riigikogu poolt kinnitatud VEB-fondi haldaja järelevalve VEB-registri pidamise üle oli puudulik.Ettevõte TSL International sai VEB Pangast kätte 32,3 mln USD-d Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha Eesti riigi kaasabil. Eeldused hüvituse saamiseks lõi Eesti Pangast aprillis 1995 saadetud valeandmetega ametlik kiri. Auditi käigus ei selgunud, kes oli valeandmetega kirja koostanud. Arhiivis säilinud algne kiri koostati õigete andmetega, kuid hiljem kirja muudeti. Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et valeandmetega kirja koostamine oli ettekavatsetud tegevus. Riigikontroll leiab, et kirja koostaja(d) (või selle loomise korraldaja(d)) pidi(d) olema aprillis 1995 kindlad, et TSL Internationalil õnnestub hiljem Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga sertifikaadid omandada. Riigikontrollile pole teada, kas Eesti poolelt TSL Internationali raha kättesaamisele kaasaaitaja(d) sai(d) toimunust kasu.Riigikontrollil puuduvad tõendid, et riik oleks saanud valeandmetega kirja koostamise tõttu rahalist kahju. Samas võttis Eesti Pank kirja saatmisega riigile suure rahalise riski. Kiri andis TSL Internationalile õiguse nõuda endale ligikaudu pool VEB Pangas külmutatud rahast. Kui Venemaa oleks otsustanud raha vabastada ja TSL International poleks sertifikaate kokku ostnud, oleks kiri andnud Venemaale õiguse jätta umbes pool külmutatud rahast Eestile hüvitamata.Põhjus, miks TSL International pärast Eesti Panga valeandmetega kirja sertifikaadid kokku ostis, võis Riigikontrolli hinnangul olla selles, et isik või isikud, kes Eesti Panga valeandmetega kirja koostamises osales(id) ja kogu TSL Internationali skeemi kavandas(id), pidi(d) vältima olukorda, et VEB Pangas külmutatud raha jääk väheneb poole võrra (32,3 miljonit USD-d), kuid VEB-fondi maht samas ei vähene. Kui Venemaa oleks otsustanud ühel hetkel VEB Pangas asunud raha vabastada, poleks raha kõigile sertifikaadiomanikele jätkunud ja Eesti Pank ega VEB-fond poleks saanud toimunut millegagi selgitada.Muu hulgas selgus auditi tulemusel, et ca 80% VEB Pangas külmutatud 890,5 miljonist kroonist kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 1.1.1992. aasta seisuga, kui VEB raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni väärtuses valuutasid (20.6.1992. a rahareformi kursiga, sest 1.1.1992 ei olnud veel Eesti krooni). Teisisõnu – kui VEB Pank Eesti pankade kontodel oleva raha blokeeris, oli UBB-l ja PEAP-il VEB Pangas viis korda vähem raha, kui lõpuks kinni jäi.Samuti selgus, et kontode külmutamine ei tähendanud laekumiste ja väljamaksete täielikku peatamist. Kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit USD-d ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (siinkohal on toodud USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku). Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas.

Vastused olulisematele küsimustele

Kas VEB Pank külmutas 1.1.1992. aastal korraga 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti kommertspanga valuutahoiused?Ei, 1.1.1992. aasta seisuga, kui VEB Pank Balti Ühispanga (edaspidi UBB) ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV) raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni (20.6.1992. a rahareformi kursiga, sest 1.1.1992 ei olnud veel Eesti krooni) väärtuses valuutasid. Enamus ehk ca 80% VEB Pangas külmutatud rahast kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 890,5 miljonit krooni (täpsemalt küll 890,6 miljonit krooni, kuid ühtluse huvides on aruandes kasutatud edaspidi läbivalt summat 890,5 miljonit krooni, mis on kirjas Riigikogu 20.1.1993. a otsuse seletuskirjas) oli UBB-l ja VOV-i järglasel Põhja-Eesti Aktsiapangal (edaspidi PEAP) VEB Pangas blokeeritud 17.11.1992. aasta seisuga. Riigikogu otsuse vastuvõtmise päeval oli Eesti pankadel VEB Pangas blokeeritud 845 miljonit krooni (külmutatud üldsumma vähenes PEAP-i kontole laekunud 3 634 000 USD tagasikande tõttu VEB Panga käsul 27.11.1992).

Kas Eesti pankade kontodelt tehti pärast külmutamist VEB Pangas ülekandeid?Jah, kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit (edaspidi USD) ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (toodud on USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku).  Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas. Laekumisi UBB ja VOV-i (PEAP-i) VEB Pangas asunud kontodele VEB Pank üldjuhul ei piiranud.

Kas VEB Pank külmutas UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontod?Ei, VEB Pank ei külmutanud UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontosid. VEB Pank külmutas UBB kaks korrespondentkontot ja VOV-i (PEAP-i) kaks korrespondentkontot. UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajatel olid arveldusarved UBB ja VOV-i pangas, mitte VEB Pangas.

Kas VEB-fondi loomine oli ainus võimalus, mida VEB Pangas külmutatud raha probleemi lahendamiseks kaaluti?Ei, VEB-fondi loomise kava oli üks kuuest võimalusest, mida Eesti Pank probleemi lahendamiseks kaalus. Riigikogule otsustati kinnitamiseks esitada VEB-fondi loomise idee, mida toetas ka Vabariigi Valitsus. VEB-fondi loomine oli ainus tegevusplaan, mida Riigikogu arutas, muid alternatiive Riigikogus ei esitletud ega kaalutud.

Kas VEB-fondi loomisel koheldi Eesti pankade hoiustajaid võrdselt?Ei koheldud. Mitmed pankade kliendid, kelle ülekanded tehti UBB ja VOV-i (PEAP-i) kontodel VEB Panga kaudu, said pärast külmutamist 1992. aastal oma raha UBB-st või VOV-ist (PEAP-ist) välja võtta või välja kanda. Teine osa klientidest, kelle raha VEB Panga kaudu liikus, jäi oma rahast ilma, kuna nende nõuded kanti VEB-fondi.

Kas VEB-fondi loomise sisuline eesmärk oli vabastada VEB Pangas külmutatud raha?Ei, VEB-fondi loomise esmane eesmärk oli taastada UBB ja PEAP-i maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse langust. Selleks jagati Riigikogu otsuse seletuskirjas külmutatud 890,5 miljonit krooni kahte ossa: 533,5 miljonit pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade nn enda raha. UBB-le ja PEAP-ile hüvitas riik külmutatud summad rahas ning riigi võlakirjades. Hoiustajatele riik külmutatud raha kinni ei maksnud, see kanti VEB-fondi ehk võeti hoiustajatelt võimalus oma raha UBB-lt või PEAP-ilt nõuda. Nii saavutati peamine eesmärk taastada pankade likviidsus ja stabiliseerida Eesti pangandus. VEB-fondi loomise kasuks otsustati seetõttu, et äsja iseseisvuse taastanud riigil oli väga vähe raha ja VEB-fondi skeem oli kaalutud võimalustest kõige odavam viis pangad päästa.