• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi üldvõitjaks nimetas keskkonnaministeerium tänavu kohalikest paberijäätmetest tselluvilla tootva OÜ Werrowool, kirjutab Äripäeva 11. juuni  kuukiri Tööstus.
Antslas tegutsev ettevõte on kogu oma äri ehitanud üles keskkonnasõbralikkust silmas pidades ning suutnud keskkonnajuhtimise integreerida üldisesse juhtimisse. Konkursilgi hinnati just nende terviklikku lähenemist – seda, et paralleelselt arendatakse nii keskkonnajuhtimist, tootmisprotsessi kui ka toodet.
Werrowooli üks asutajatest, müügi- ja arendusjuht Ivar Heinola on tselluvilla propageerinud juba kuus aastat. “Alustasime tselluvilla maaletoomist 2007. aastal. Leidsime püsikliendid ja huvi toote vastu laienes – see andis julguse teha teadlik keskkonnasõbraliku toote tootmisse suunatud investeering. Tselluvill valmib jätkusuutlikkust toormest ning mõistagi tingib toode keskkonnasäästliku kuvandi loomist igal tasandil,” rääkis Heinola. 
Paigaldajate võrgustik üle Eesti
Pakend sobib tooreks. “Oleme huvitatud sellest, et võimalikult suur osa pakendeist jõuaks meile tagasi – vähendame endapoolset koormust keskkonnale ja teisalt saame kasutada oma pakendeid toorainena. Paigalduspartneritega on pakendite kokku kogumist lihtne korraldada, sest meil on nagunii pidev transpordiühendus,” märkis Heinola.
Tema arvates on vanapaberi taaskasutamisel Eestis veel palju arenguruumi ning kodumajapidamistest võiks märksa rohkem ajalehti-ajakirju töötlejate kätte jõuda. “Oleks vanapaberi kokkuostuväärtus teadvustatud ja kogukondlik kogumissüsteem paremini lahendatud, oleks motivatsioon seisma jäänud vanapaberit tagasi tuua ja võiksime oma ökoloogilist jalajälge veelgi vähendada. Praegu aga tuleb peale maksta, et vanapaberist lahti saada. Meie ostame tootmiseks vajaliku materjali jäätmekäitlejatelt, kes selle omakorda suuremate paberi ülejääkide tekitajate käest kokku korjavad, ära sorteerivad ja pakivad,” selgitas ta.
Kolmas tootmisaasta
Tootmismahud on aasta-aastalt kahekordistunud ning sama trendi näitab ka käesolev aasta. “Tootmisse oleme investeerinud ligi 700 000 eurot. Mullu saime aastatulemuse nulli, eesmärk on tulevate aastatega investeering tagasi teenida. Tootmisettevõtte investeerimisvajadus pole kunagi lõplik, kui oled valinud arengutee. Mõnevõrra paneb piirid ette regioonist kättesaadava tooraine maht. Tootmismahud suurenevad, ent arvestame ikkagi seda, et meie tegevuse keskkonnamõju oleks positiivne. Meie tegevuse tulem – soojustamine tselluvillaga – toob keskkonna hoidlikkuse mõttes suuremat kasu kui ökoloogiline jalajälg, mille endast maha jätame,” on Heinola kindel.
Edaspidi plaanib Werrowool laiendada toodete hulka ning uurib võimalusi, kuidas tselluloosikiul baseeruvaid materjale saaks kasutada ka teistes valdkondades, näiteks teedeehituses.
Keskkonnasõbraliku tootearenduse eesmärk on erinevaid jäätmeid väärindada ja neid laiemalt ära kasutada. “Oleme algusest peale tahtnud keskkonnahoidlikku maailmavaadet jagada ning eriti just pärast konkursivõitu on erinevad huvigrupid, nii ettevõtjate organisatsioonid kui seminaride korraldajad, hakanud meie tegevuse vastu huvi tundma,” tunnistas Heinola.
Keskkonnasõbralikkus on osa Werrowooli kultuurist. Heinola soovitab ettevõtjail siduda keskkonnahoid oma ärieesmärkidega: “Kui teed midagi sisulist keskkonna mõttes, tuleb see siduda pakendiga, toote kuvandiga ning see partneritele maha müüa. Tegemist on tootele lisandväärtuse andmisega,” sõnas ta.
Lisaks peab ta oluliseks, et ettevõtjad teavet ja kogemusi omavahel jagaksid. “Eesti ettevõtjatele pole koostegutsemine eriti omane, ent uue põlvkonna tulekuga on see muutumas. Kogukondlik tegutsemine on jõudmas ärimaailma,” märkis Heinola. 
  Mis on mis - Werrowool OÜAsutasid 2007. aastal Ivar Heinola ja Riivo Anton.Toodab tselluvilla, kuni 2011. aastani tõi tselluvilla maale Lätist ja Soomest, 2011 alustas Antslas tööd tselluvilla tehas. Lõviosa Werrowoolist läheb eramajade soojustamiseks, aga ka tööstus, põllumajandus- ja ühiskondlikesse hoonetesse.Liikmelisus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja European Cellulose Insulation Associationi liige aastast 2013.Aidanud rajada üle-eestilist tselluvillapaigaldajate võrgustikku aastast 2008.tunnustati 2013. aastal kõige keskkonnasõbralikuma ettevõtte auhinnaga.käive 2013. aastal 343 000 eurot, toodangu maht 633,3 tonni (2012. a 320,7 tonni).Ekspordib 25% toodangust, sihtturud lisaks Eestile Soome, Rootsi, Läti ja Leedu, võimalik, et edas­pidi ka Venemaa.
 Tasub teada - Vähem jäätmeid
Werrowooli keskkonnaeesmärgid selleks aastaks
Jäätmete vähendamine
Oma tootepakendi tagastamismäära tõstmine
Kaubaaluste ning pakkekile tagastamise organiseeritud korraldamine
Kasvava tootmismahu juures laiema sortimendi vanapaberi kasutuselevõtt
Energiatõhususe  suurendamine
Energiasäästliku ehitusmaterjali tootjana hoonete energiasäästu panustamine
Jääksoojuse tootmisruumis hoidmise parendamine
Päikeseenergia kasutamine kontoritöös
Keskkonnahoidlik  tootearendus
Filtersüsteemi täiustamine vanapaberi laiema sortimendi kasutuseks
Koostöös teadusasutustega tselluloosi peenosakestest teedeehituses kasutatava sidusaine arendamine
Keskkonnateadlikkuse tõstmine
EMAS ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine
Kõige keskkonnasõbralikum ettevõtte 2013 sõnumi levitamine
Avatus ekskursioonidele
Kampaaniate läbiviimisel partnerite kaasamine 
Allikas: Werrowool
Artikkel ilmub 11. juuni Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas vallutada Norrat ja Saksamaad ning milliseid kiirabiautosid Eestis toodetakse.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele