Töötaja suhtub rohelisse kontorisse umbusuga

Eestlane suhtub aga uuendustesse umbusuga. Rohelise kontori käsiraamatu ühe koostaja Harri Moora sõnul iseloomustab eestlasi kritiseerimine, ühistele protseduuridele vastu töötamine ning initsiatiivi allasurumine, mistõttu ei edene inimeste käitumisharjumuste muutmine ega tervisliku töökeskkonna loomine meil nii edukalt kui Põhjamaades, kus roheliste põhimõtete rakendamine on väga levinud, kirjutab 2. juuni kinnisvara rubriik.

Moora sõnul on keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamisel kontorites kõige suuremaks väljakutseks inimeste kaasamine. Tihti arvatakse, et igapäevane tegevus ei avalda kontorites suurt keskkonnamõju. Sellel on aga üha suurem osa keskkonnamõjude tekkes. Lisaks jäätmete tekkele suureneb kontorites järjest energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimine. Koos tugitegevustega tarbivad kontorid isegi kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest.

"Inimeste kaasamine on kõige suurem väljakutse rohelise kontori rakendamisel. Ei piisa ökokontorist, kui sellel sisu pole," ütles ta. "Uuest energiasäästlikust printerist pole kasu, kui inimene valimatult kõike prindib või pole kursis elementaarse jäätmete sorteerimisega," märkis Moora. Tema sõnul on võrreldes teiste Euroopa riikidega paberivaba asjaajamine, e-arved ja digiallkirjad Eesti kontorites oluliselt paberikasutuse vähendamisele kaasa aidanud, kuid energiasäästus, inimeste kaasamises ning teadlikkuse tõstmises on veel pikk tee käia.

Suurväli soovitas, et rakendatavad meetodid tuleb inimestele võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha. "See garanteerib, et töötajad tulevad põhimõtetega kaasa ning on nõus ka käitumisharjumusi muutma," ütles ta. "Kindlasti on oluline eeskuju näitamine, eelkõige juhtkonna tasandil. Kui juhtkond valdkonda oluliseks ei pea ega ise oma käitumisega eeskuju näita, siis ei tule ka põhimõtete elluviimisest reeglina midagi välja."

Suurvälja sõnul pole vähemtähtis ka valdkonna eest vastutaja ja eestvedaja roll. "See inimene peaks olema entusiastlik, positiivne ning kaastöötajaid keskkonnasõbralikult käituma inspireeriv," märkis ta. Samuti soovitas ta kasutada tulemuste mõõdikuid, et saada ülevaadet sellest, kus hetkel asutakse ja kuhu jõuda soovitakse.

Lisaks soovitas Suurväli esmalt alustada lihtsamatest asjadest, mis ettevõttes parandamist vajavad, ning kui need põhimõtted on rakendatud ning töötajate teadlikkus tõusuteel, saab edasi liikuda järgmiste, võib-olla ressursimahukamate projektideni.

***

Keskonnasõbralikkus rohkem arendaja teha CGI Eesti AS tegevjuht Avo KaskAeg-ajalt ikka mõtleme kontori rohelisusele. Me asume normaalses kontorihoones, ent sageli on keskkonnasõbralikkus rohkem arendaja, mitte rentniku teha. Rentnik saab kontoris ümber tõsta küll vaheseinu, aga mitte ümber ehitada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, mis büroopindade puhul peamise kokkuhoiu annab. Elektri kasutust ja tulede kustutamist ruumidest lahkudes ning muid taolisi väiksemaid asju jälgitakse kontorites nii ehk naa, see on ettevõtetele oluline juba kulude kokkuhoiu pärast. Eks säästlikkus ja keskkonnasõbralikkus käivadki käsikäes. Rohelisus on mõnes mõttes üleekspluateeritud mõiste. Pigem rõhuvad ettevõtted kuude kokkuhoiule ja see muudab sageli ka hoone keskkonnasõbralikumaks. Ise pole kontorihoonet otsinud ja selle turuga väga kursis, aga tunnetuslikult võib öelda, et valikut on, kui tahaks pinda vahetada, sest säästlikest kontoripindadest räägitakse päris palju.

Hoiame teadlikult kokkuMerike Hallik, CWT Estonia tegevdirektorKuna olime Kaleva Traveli grupis, oli meie tegevusel aastaid WWF (World Wide Fund For Nature) Rohelise büroo (Green Office) sertifikaat, mida anti välja Helsingi kontorist. Seetõttu oli meie eesmärgiks teadlik toimetamine kontoris. Soomlased on ju ise väga kokkuhoidlikud ja nendele oli see oluline, ent enam seda sertifikaati paraku välja ei anta. Sel ajal, kui seda taotlesime (aastatel 2009-2010), ei olnud näiteks Eestis veel riigihangetes punkti, et partner peaks tegutsema keskkonnahoidlikult. Seal aga küll.

Jälgisime siis nii elektritarbimist kui ka paberi kokkuhoidu ning sorteerimist. Monitoorisime kasutust ja tuletasime inimestele regulaarselt meelde, et näiteks tuled tuleks kustutada, kui ruumidest lahkutakse. Hiljem on töötajad välja toonud, et see oli väga hea kogemus, mis aitas käitumist muuta ka kodus.

Palju on käitumine kontoris seotud ka ettevõtte sisekorraeeskirjaga. Kui sisekorraeeskirjas pole kirjas, kas töölt lahkudes peab arvuti kinni panema või mitte, käitub igaüks omamoodi.

Mis puudutab meie maja, siis pole teada, kuidas see ehitatud on. Aga siseruumides on meil palju lilli ja pilte seinal, oleme püüdnud ruume muuta inimsõbralikumaks.

***

Starmani kontorit kütavad serverid

Starman kasutab kaugkütteteenuse asemel ettevõtte suurest seadmepargist eralduvat soojust.

"Telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete lahutamatuks osaks on suur seadmepark, mis tarbib palju elektrit. Vaid väike osa elektrist liigub võrku, enamus elektrist jääb soojusena üle ehk tegu on jääksoojusega. Analüüsides energiahulkasid, selgus, et efektiivsem on lõpetada soojaenergia ostmine küttefirmalt ning jääksoojus ära kasutada kontori kütmiseks. Nii ehitati küttesüsteem ümber ja praegu köetakse peakontorit 100% ulatuses seadmeruumide jääksoojusega," ütles Starmani tehnoloogiadirektor Hanno Liiva.

"Teine samm oli arvesüsteemi muutmine elektroonseks ja praegu liiguvad kõik arved Starmanis ainult elektroonsel teel, mis võimaldas vähendada paberi kasutamist," lisas kommunikatsioonijuht Kristi Reiland.

Kolmas samm on alles töös – kogu dokumendihaldussüsteemi üleviimine elektroonseks. Lisaks võttis Starman kasutusele joogivee filtreerimisautomaadid ehk ettevõte ei osta pudelivett, vaid filtreerib kraanivett.

Reiland soovitas ettevõtetel analüüsida igakuiseid kulusid, millest selgub, millist neist õnnestuks vähendada IT-või energiasäästlikumate lahenduste kasutuselevõtuga. 

***

MIS ON MISRohelise toimimisega seotud aspektid:

Keskkonnahoidlikud hanked. Kontoritarvete ja -teenuste sisseostuks peab koostama keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumid ja korra.Energiatõhususe edendamine. Peab kehtestama meetmed tarbitava energia säästmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks.Loodusressursside jm materjalide kasutamise vähendamine. Tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldavad vähendada loodusvarade ja olulise keskkonnamõjuga seotud kontoritarvete tarbimist.Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus. Peab looma meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete liigiti kogumiseks (et oleks tagatud võimalikult kõrge jäätmete taaskasutuse protsent ning ühtlasi vastavus õigusaktide nõuetele).Säästev transport ja liikluskorraldus. Peavad olema kehtestatud meetmed, mis võimaldavad minimeerida transpordivahendite kasutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning edendada säästvaid tööreise ja tööle-koju liikumist.Tervislik töökeskkond. Peab looma meetmed tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna ja -tingimuste võimaldamiseks (sh tuleb regulaarselt läbi viia riskihindamist töökohtades).

Allikas: Säästva Eesti Instituut