Puukoolide müügihitid jõuavad Eestis saagini raskelt

Ekspertidega vesteldes selgus, et soojema kliimaga harjunud puude kasvatamisel on raske saagini jõuda ka siis, kui neid talvel kaitsta kattelooriga. Kui elatakse Eesti külmaliinil, siis ei ole katmisest abi, kirjutab homme ilmuv Põllumajanduse erileht. Saare-Tõrvaaugu aiandi omanik Harri Poom on katsetanud ühtekokku 40 sordiga, mis kõik on välja läinud.

Poom on loobunud virsikute ja aprikoosidega katsetamisest ja paneb rõhku hoopis viinamarjadele. „Erinevalt õuntest ja ploomidest on viinamari üks saagikindel asi,“ ütles Poom oma kogemusele tuginedes.

Soojemates Eesti piirkondades kasvatavad inimesed siiski edukalt aprikoosi ja seal võib puu katmisel mõtet olla. Kuidas seda teha rääkis Juhani puukooli turundusjuht Tiina Rehema, kelle aias kõrgub 30aastane aprikoosipuu.

Rehema sõnul võib soojemates piirkondades kasutada talvekatteks ka tavalist katteloori: teha sellest puu ümber kookoni ja siduda see õrnalt paelaga kinni. Sellise katte peale ei jää lumi kinni. Külmemates piirkondades tasub kasutada talvekatteloori.

Samas möönis ka Rehema, et Eestis on kohti, kus ei saa isegi ploome kasvatada. Kui ploomid ei kasva, siis ei ole aprikooside ja virsikutega ka lootust.  „Vaadake, kuidas ploomid teie piirkonnas elavad ja kui ploom elab hästi, elab aprikoos ka hästi,“ kinnitas Rehema.

 

MIS ON MISPluotipuuHariliku ploomipuu ja aprikoosipuu ristand. Viljaks pluott (1/4 aprikoos × 3/4 ploom või 1/2 apriploom × 1/2 ploom). Ploomi-aprikoosi maitseline, domineerib aprikoosi meeldiv aroom. Talveks tuleb katta.

 

KOMMNETAARIDKõik 40 sorti läksid väljaHarri Poom Saare-Tõrvaaugu Aiand OÜ, Vändras

Vändra asub Jõgeva, Kuusiku ja Türiga ühel külmaliinil ja seal ei ole virsikute ja aprikooside kasvatamiseks soodsaid tingimusi. Meil oli paarkümmend virsikut ja aprikoosi, kuid kõik surid ära. Viimase hoobi andsid neile paar vastikut talve.Virsikud ja aprikoosid ei talu temperatuuride kõikumist ja eriti hull on, kui tuleb sula maa peale lumi. Talvekate siin ei aita. Me üritasime ploomipuu võrasse aprikoosi pookida, sest ploomi tüvi ja aprikoosi võra oleks pidanud andma vastupidava puu, kuid meil ei pidanud ka see vastu. Saartel ja rannikul on nende kasvatamine kindlasti lihtsam.

Erinevalt aprikoosidest ja virsikutest kasvavad Saare-Tõrvaaugus hästi viinamarjad, sest need on talvel lume all ja ebasoodsate tingimuste eest peidus. Kui on lumeta talv, siis saavad ka viinamarjad kahjustada. Viinamari on saagikindel asi, sest ei õunapuud ega ka ploomipuud kanna igal aastal saaki. Mina virsikute ja aprikoosidega enam ei katseta.

Talveks talvekangas ümberEve UrvaAianduskeskuse Hansaplant aednik

Kindlasti tuleb aprikoosi- ja virsikupuud istutada päikselisse kasvukohta, mis on kaitstud põhjatuulte eest. Esimestel aastatel tuleb puid eriti kaitsta kuni öökülmade oht on möödas. Külmaõrnasid sorte soovitame kaitsta talvekangaga, valikus 30-60 g kangaid.

Väiksematele puudele saab talvekanga kinnitamiseks ka karkassi ehitada. Suurematele puudele tuleb kate ümber kerida, tipust kinnitada traadi või pesulõksudega. Kuna talvekangas on suhteliselt paks, siis piisab ka ühest kihist talvekangast. Kattematerjali kogus sõltub puu võra suurusest.

Viljapuude tüvesid kaitstakse tüvevalgendajaga. Kuni 1,5 m kõrguseni, peale kanda hiljemalt jaanuari lõpus. Tüve ümber võib kerida ka džuutkanga.

Kindlasti tuleb viljade saamiseks kaitsta õisi öökülmade möödumiseni ja katta neljakordse kattelooriga.

Aprikooside ja virsikute sordiaretus on pidev ja selle käigus saadakse järjest külmakindlamaid ja tugevmaid sorte. Kuid noorte istikutega peab kindlasti jätkuvalt eriliselt hoolas olema.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------

Lisaks eksootiliste viljapuude kasvatamisele kirjutab Põllumajanduse erileht eelmise Maaelu arengukava toetuste mõjust Eesti põllumajandusele, viljakaubanduse arengust Eestis, korrektsetest lepingutest põllumajandusmaa müügil ja rentimisel, öisest räimepüügist ja annab veisekasvatuse ABC.