- OMX Baltic−0,18%313,98
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,08%2 145,44
- OMX Vilnius−0,31%1 502,67
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,44%10 830,69
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,29
- OMX Baltic−0,18%313,98
- OMX Riga0,31%951,61
- OMX Tallinn−0,08%2 145,44
- OMX Vilnius−0,31%1 502,67
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,44%10 830,69
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Küte vähendab Vene gaasi osakaalu
"Kui siin räägitakse energiajulgeolekust, siis see on esimene reaalne samm," ütles Utilitas Grupi omanik Kristjan Rahu ja lisas, et Utilitase energeetikakontserni kuuluv Tallinna Küte on Eesti suurim gaasiostja, kuid kui kõik plaanid teostuvad, siis see muutub.
Tallinna Kütte ja Erakütte juhatuse esimees Priidu Nõmm selgitas täna toimunud pressikonverentsil, et Tallinna kaugeim eesmärk on 2017. aastaks viia gaasi osatähtsus miinimumini, see tähendab alla 20%. Eelmisel aastal oli see 65%.
Plaani täitumiseks on kavas rajada Tallinna Elektrijaama kõrvale teine koostootmisjaam, milleks on Utilitas jõudnud kokkuleppele Altius Energiaga AuraGeni projekti omandamises. Uus jaam läheb maksma 65 miljonit eurot ja valmib 2016. aastal. Projekti finantseeritakse omavahenditest ja SEB-Swedbanki sündikaatlaenuga. Jaamas köetakse puiduhakke ja turvasega, mis tulevad 100% Eestist.
Utilitase juhatuse esimees Priit Koit selgitas, et kaugküttejaamad pakuvad võimalust toota soojust ja elektrit samaaegselt, sest need tekivad niikuinii samas protsessis.
"Võrdluseks, kui toota elektrit eraldi elektrijaamas, siis efektiivsus on 35-40% ehk 60-65% sissepandud kütusest läheb lihtsalt raisku. Kui toota katlamajas soojust, on kadu 15%, 85% kasutatakse ära. Kui toota samaaegselt koostootmisjaamas elektri ja soojust, on kasutegur 85%, mis tähendab, et lõpuks on protsess oluliselt efektiivsem kui eraldi tootmine," rääkis Koit.
Planeeritava jaama soojuslik võimsus on 76,5 MW, elektriline võimsus 20 MW. Aastas hakkab see tootma ligikaudu 350 GWh soojust, mis on 19% Tallinna kaugküütevõrgu vajadustest, ja 90 GWh elektrit, mis katab ligi 50 000 keskmise kaugküttega korteri vajaduse.
Jõgeval on juba kütmine läinud gaasilt puiduhakkele, mis on Nõmme sõnul vähendanud sealset soojahinda 26%. Sel aastal on Raplas rajamisel puiduhakkekatlamaja, mille valmimine on planeeritud aasta lõpuks ja mis peaks samuti tagama seal soojahinna langemise.
Koit selgitas, et sooja hinnast suurema osa moodustavad kütused, mistõttu soojahinna langetamiseks tuleks just tegeleda kütusesegu muutmisega. "Võrdluseks, soojuse tootmine biomassi baasil, näiteks Tallinna Elektrijaamas, on hinnaga 30€/MWh, samas gaasist toodetav soojus Iru Elektrijaamas 45-50€ vahel MWh kohta. Vahe on väga oluline," märkis Koit.
Lisaks kütteviisi muutmisele on Utilitasel plaanis rekonstrueerida soojustrasse ja soojasõlmi. Nõmme sõnul investeeritakse Tallinna soojustrassidesse järgmise kolme aasta jooksul 46 miljonit eurot, mis on kolm korda rohkem kui tavapäraselt.
"Selle põhirõhk läheb magistraalvõrgustike renoveerimiseks, kus on kõige suuremad soojuskaod ja kõige suurem tähtsus just töökindlusel, peame need 70ndatel ja 80ndatel ehitatud trassid korda tegema ja seda esimese kolme aasta jooksul," lausus Nõmm.
Trasside renoveerimist alustatakse kõige suuremast Lasnamäe magistraalist, kust edastatakse klientidele 60% Tallinnas müüdavast soojusest. "See on väga oluline nii soojuskadude vähendamise kui ka tarnekindluse osas. Sellel trassilõigul, mis on 9,6 km, on soojuskadude maht 30 000 MWh," ütles Nõmm.
Kokku plaanib Utilitas Grupp investeerida järgneva kolme aasta jooksul üle saja miljoni euro.
Energeetikakontserni Utilitas kuuluvad AS Tallinna Küte, seitsmes Eesti linnas kaugkütte teenust pakkuv AS Eraküte, soojus- ja elektritootja OÜ Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõte AS Rapla Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja OÜ Väo Hake. OÜ Utilitas omab kontserni ettevõtetes 100% osalust.
Seotud lood
Äripäeva hinnangul on Utilitas Grupi väärtus laias laastus 75 miljonit eurot, mis tähendab, et ettevõttes osaluse saavatele juhtidele tehti pea kahe miljoni euro suurune kingitus.
Ettevõtte osaluse kinkimine on tunnustus ja motivatsioon, innustades veel paremini toimetama kui seni, ütles peagi Utilitase üheks osanikuks saav Tallinna Kütte ja Erakütte juht Priidu Nõmm.
Gazprom kavatseb sel aastal saata Euroopasse 158 miljardit kuupmeetrit gaasi, eelmisel aastal saatis gaasikompanii Euroopasse 161,6 miljardit kuupmeetrit gaasi, kirjutas lenta.ru.
Energeetikakontserni Utilitas Grupp omanik Kristjan Rahu teatas, et annab kontsernis osaluse ettevõtte juhtkonnale ja plaanib kaotada Tallinna sõltuvuse Vene gaasist.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele