Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes 2014. aasta aprillis eelmise aastaga võrreldes 2,3 protsenti, mille peamiseks veduriks oli elektrihinna langus.
2013. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mööbli ja puittoodete tootmises.
Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete tootmises, samuti hindade langus toiduainete, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprilliga võrreldes -2,2% ja 2014. aasta märtsiga võrreldes 0,0%.
Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam põllumajandussaaduste, turba- ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid mootorsõidukite, tekstiiltoodete ja naftasaaduste hinnad.
Impordihinnaindeksi muutus oli võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,5% ja 2014. aasta märtsiga võrreldes -0,2%.
Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam rõivaste, põllumajandussaaduste ja alkohoolsete jookide hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, jalatsite, puit- ja tekstiiltoodete hinnad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töötlevas tööstuses muutusid tootjahinnad aprillis minimaalselt. Sarnane kergelt allapoole liikuv trend iseloomustab tootjahindu ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Vanade seadmete asendamise investeeringuid on tööstusettevõtetes olnud tagasi hoitud, kuid tootmismaht on kasvanud, mistõttu prognoosib Swedbank sektoris sel aastal investeeringute kasvu.
Majanduskriisi rängad tagajärjed ja kasvav globaalne konkurents sunnib Euroopa Liitu oma tööstuspoliitikat ümber hindama.
Peame taasmõtestama Eesti konkurentsivõime, ütles eile konverentsil Tuulelohe lend 2014 suurettevõtja Jüri Käo. Tema hinnangul meie majanduse mootoriga edasi sõita kannatab, kuid võistelda mitte.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust