Õigusemõistmine kaotab ilma ajakirjanduseta rolli

 „Õigusemõistmine kaotab oma rolli, kui ajakirjandus ei ole kaasatud. Ajakirjanduse roll õigusemõistmise juures on erakordselt suur. Kui ajakirjandus on eemale jäetud, siis on halvatud kogu ühiskonna õigusemõistmise süsteem,“ lausus Kadastik. Ta lisas, et ilma ajakirjanduseta ei oleks tänapäeva demokraatlikku ühiskonda olemas. Kärmas rõhutas, et tihtilugu ei karda kelmid mitte karistust, vaid seda, et sellest kirjutatakse. „See ei ole hea või halb, vaid see on fakt,“ nentis ta.

Liigset vabadust diskussioonil osalejad ajakirjandusele ette heita ei lasknud. Kadastik lisas, et võrreldes advokaatidega, on ajakirjanike vabadus tegutsemiseks väiksem. Kärmas rõhutas, et ajakirjanikele kehtib ajakirjanduseetika koodeks ning vajadusel tuleb aru anda ka pressinõukogule. „Osa minu tööst on kirjutada mitu korda kuus erinevatele advokaatidele ja teinekord ka kohtus käia. Kaugel sellest, et me möllame ilma igasuguste kontrollideta,“ selgitas ta.

Osalejad leidsid, et kui ajakirjanik on teinud praaki, tuleb selle osas ka tegutseda. Välja toodi ka see, et meediaväljaannete vastu on esitatud mitmeid kohtuhagisid ning sõnakasutusega tuleb ajakirjanikel hoolas olla. „Kui ajakirjanik on teinud praaki, siis kõige suurem karistus on see, et lugeja ei usalda enam teda,“ lisas Rõtov.