Tallinna Vesi nõuab 90 miljonit eurot

Arvestatud kahju suurus põhineb müüdava veeteenuse kogustel ning teenuslepingus määratletud veeteenuste hinnamehhanismi rakendamisel perioodil 2011-2020 võrreldes praegu kehtivate hindadega. Kahjunõude lõplik suurus sõltub tarbijahinnaindeksi muutustest ja veeteenuste tarbimise tegelikest kogustest aastatel 2014-2020.

Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast ettevõtte esitatud veeteenuse hinnataotlusi, olgugi et Eesti kohtud on tunnistanud Tallinna Vee ning Tallinna linna vahel sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks, vahendab ettevõtte pressiteade. Halduslepingut peab riik haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Esitatud hinnataotlused on täiel määral vastavuses Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) toetatud erastamislepinguga, mille kiitis 2000. aastal heaks ka Eesti valitsus.

Vastavalt teenuslepingule on ettevõttel võimalik veeteenuste hinda tõsta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Kokkuleppeliselt on uute hindade arvestusperioodiks selle aasta juuni lõpuni arvestatud 12 kuu tarbijahinnaindeksi muutus.

Tarbijahinnaindeks on ajavahemikus 2009. a. juuni kuni 2013. a. juuni tõusnud 17,1% võrra, mis on kumulatiivses vastavuses ettevõte esitatud hinnatõusutaotlustega: 3,5% alates 1. jaanuarist 2011. a., 4,9% alates 1. jaanuarist 2012. a., 3,9% alates 1. jaanuarist 2013. a., ning 3,8% alates 1. jaanuarist 2014. a.

Järgneva kohtuistungi kuupäev ei ole veel teada.