"Meie peamised ekspordiartiklid on endiselt mootorid, generaatorid, ajamid, komplektalajaamad ja elektrikilbid. Peamine eksporditurg on kogu globaalne turg ja seetõttu sõltume palju maailmamajanduses toimuvast," märkis Henriksson.
Ärivaldkondades, mis sõltuvad oluliselt kohaliku turu nõudlusest, eelmisel aastal suuremat edasiminekut ei toimunud. "Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal ning SKP kasvas vaid 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus. Tänavuselt aastalt loodame majanduse elavnemist," sõnas Henriksson.
Võrreldes 2012. aastaga kasvas ABB müügitulu Eestis mullu 17 protsenti, 187 miljoni euroni ja eksport 28%, 151 miljoni euroni. Seevastu tellimuste maht kahanes võrreldes aasta varasemaga 16%, 161 miljoni euroni.
ABB investeeringud kahanesid võrreldes aasta varasemaga ligi poole võrra. Seejuures tuleb arvestada, et 2012. aastasse jäi viimaste aastate suurim investeering uude tehnoloogialinnakusse ABB One Campus, mis valmis lõplikult mullu.
Töötajate arv jäi eelmisel aastal ABB-l praktiliselt samaks võrreldes aasta varasemaga. 2013. aasta lõpu seisuga oli ettevõttes 1151 töötajat.
ABB peakliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. Kontsern annab tööd ligi 150 000-le inimesele umbes sajas riigis.
Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuule- ja diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad), müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele.
ABB on pälvinud neli korda (2007-2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava aasta välisinvestori auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava ettevõtluse auhinna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Šveitsi tööstuskontserni ABB esimese kvartali puhaskasum oli analüütikute ootusest nõrgem, kuna ettevõte sai vähem tellimusi elektrisüsteemide üksusele.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.