- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,65%65 589,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,65%65 589,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krugman norib rootslastega
Krugmani hinnangul tegi keskpank vea, kui madala inflatsiooni, kõrge tööpuuduse ja majanduses jõude seisvate võimsuste ajal 2010. aasta suvel rahapoliitikat karmistas, üritades sel moel ohjeldada Rootsi majapidamiste ohtlikult paisuvat võlakoormat.
Ja tulemus on käes - Rootsi majanduse mitte enam ei flirdi deflatsiooniga, vaid ongi deflatsioonis - märtsis alanesid hinnad 0,6%. Ja ei saa öelda, et keegi seda ette näha ei osanud. Kriitik oli keskpanga enda ridades, endine asekuberner Lars Svensson, kes hoiatas, et liiga karm rahapoliitika hävitab töökohti.
Svensson lahkus keskpangast erimeelsuste tõttu. Hiljutises blogipostituses hoiatas ta taas, et deflatsioon muudab rootslaste võlakoorma probleemi veelgi suuremaks, sest reaalnäitajates võlakoormus kasvab.
"Kui muretsetakse - nagu keskpanga enamus seda teeb - majapidamiste võlgade pärast, on poliitiliselt täiesti vale lasta inflatsioonil liiga madalale või isegi lausa deflatsiooni langeda," kirjutas ta.
"Hämmastav," kirjutab Krugman. "Rootsi, mis esialgu tuli kriisiga hästi toime ja mida ei ahistanud ka euroala piirangud, on suutnud - täiesti põhjuseta - ennast deflatsioonilõksu ajada."
Krugman tituleerib Rootsi keskpanga rahapoliitika sadomonetarismiks. Rootsi SEB panga peastrateeg Carl Hammer annab Krugmanile vastu.
"Artikkel on väga kriitiline, aga argumente on vähe, peale selle, et inflatsioon alaneb," kirjutas ta. Hammer viitab, et Rootsi hõivatute arv on jätkanud kasvu ja SKP on nüüd kriisieelse tasemega võrreldes suurem. Valdav enamus G20 riike seda väita ei saa.
Hammeri hinnangul pole rahapoliitika see peamine tegur, mis inflatsiooni on kukutanud, ehkki intressimäärade tõstmine ilmselt õige ei olnud. Kui aga teisedki rahvusvaheliselt tuntud analüütikud Krugmani eeskujul Rootsi eduloos kõhklema hakkavad, võib selle tagajärjeks olla nõrgem Rootsi kroon.
Rootsit Jaapaniga võrrelda on liig mis liig, ütleb Rootsi keskpanga asekuberner Per Jansson täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud artiklis. Ta möönab deflatsiooni ohtlikkust, kuid taunib Krugmani kommet kirjutada asjadest ülemäära lihtsustatult ja osaliselt vigastele faktidele tuginedes.
Agentuur Bloomberg vahendab, et enamus analüütikuid prognoosib nüüd, et Rootsi keskpank kärbib juulis enim jälgitud baasintressi määra 0,25 protsendipunkti võrra 0,5%-le. Selle järel võib tulla veel kärpeid, prognoosivad nii Danske Bank kui ka SEB.
Seotud lood
Rootsi rahapoliitika sadomonetarismiks tituleerinud nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman võtab nüüd järgmisena Soome rahapoliitika kallal.
Paul Krugman eksis, on Läti valitsusjuht Valdis Dombrovskis rõhutanud, pidades silmas Krugmani prognoosi aastal 2008, et Lätist saab järgmine Argentiina, mis oma vääringu devalveerib.
Pühapäeval esietendub Tallinnas Mustpeade majas Eugene Birmani heliteos „Nostra culpa“, mille loomise ajendiks oli eelmise aasta suvel puhkenud terav sõnavahetus USA majandusteadlase Paul Krugmani ja president Toomas Hendrik Ilvese vahel.
Nobelist Paul Krugman nendib oma nädalavahe blogipostituses, et ELi kärpekuuri teoreetikute Carmen Reinharti ja Kenneth Rogoffi aps on meil nüüd kõigil värskelt meeles, kuid samas võiks meenutada ka üht varasemat uuringut, mis omal ajal samuti üldist tsiteerimist ja järgmist leidist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele