Rahatrükk Euroopa moodi

Eile andis Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi seni tugevaima signaali, et ka Euroopas ollakse selliseks mittetraditsiooniliseks sammuks valmis, et hoida majandust deflatsioonilõksust.

Samas on Euroopas hulk majanduslikke ja poliitilisi erisusi, mistõttu nn kvantitatiivne lõdvendamine näeks Euroopas USAga võrreldes teistmoodi välja.

"Euroopa Keskpanga fookus oleks enam pangalaenude kokkuostmisel kui valitsusvõlakirjade ostmisel," ütles agentuurile Bloomberg Morgan Stanley Euroopa regiooni peaökonomist Elga Bartsch. "Arvestades poliitilisi ja juriidilisi piiranguid valitsusvõlakirjade ostmiseks, usume jätkuvalt, et erasektori varade ostmiseks on lihtsam konsensust saavutada."

Määrav tegur, mis keskpanga sekkuma sunnib, on inflatsiooni areng euroalal. Maikuus oli see vaid 0,5%, mis on kaugel maas optimaalseks hinnatud 2% tasemest.

"Kui inflatsioon aasta baasil eelolevatel kuudel järk järgult 1% tasemele läheneb ja inflatsiooniootused jäävad keskpikas vaates stabiilseks, nagu meie eeldame ja nagu eeldab Draghi sõnul keskpanga nõukogu, siis Euroopa Keskpank agressiivsemaid ebatraditsioonilisi meetmeid ei kasuta," ütles Goldman Sachs Groupi ökonomist Dirk Schumacher. "Me ei eelda eelolevatel kuudel ka enam intressimäärade kärpeid."

Täiendavat usaldusväärsust lisab Euroopa Keskpanga otsusele erakorralisi meetmeid rakendada Saksamaa keskpanga Jens Weidmanni toetus.

Ta ütles, et põhimõtteliselt on Saksamaa keskpank nõus. See oleks oluline meelemuutus euroala suurimalt keskpangalt - euroala kriisi ajal lahkus protestiks erakorraliste meetmete vastu nii Saksamaa endine keskpanga juht kui Euroopa Keskpanga sakslasest peaökonomist. Samas võib ka Weidmann panustada sellele kaardile, et ehk piisab vaid üksmeele näitamisest - ehk pole sellisel juhul reaalselt neid meetmeid tarvis rakendada.

"Kui nad on sunnitud, siis nad astuvad selle sammu," ütles Royal Bank of Scotland Groupi vanemökonomist Richard Barwell. "Minu kõhutunne ütleb aga, et niikaugele ei jõuta."