"Eestlased ei tiksu Euroopas niisama"

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor Maive Rute ütleb, et Siim Kallas on olnud väljapaistev volinik ja asepresident juba teist mandaati, samuti on silma paistnud tema endine kabinetiülem Henrik Hololei ja teine Eestist pärit direktor Signe Ratso.

"Minu lähematel kolleegidel on väga pikad tööpäevad ja nad tahavad midagi elus ära teha," kinnitas ta.

Rute esineb 29. mail Äripäeva Big4 finantskonverentsil.

Kui tugev olete ülesannete delegeerimises?Eestis elades arvasin, et kui juhina suure töötegemisega eeskuju näitad ja inimeste jaoks olemas oled, siis peaks see alluvaid motiveerima. Suhtlesin palju meilitsi ning kehtestasin täpsed kvartaalsed eesmärgid.

Euroopa Komisjoni suures administratsioonis nii ei saa. Nüüd kutsun pigem inimesed kohale, sest suhtlemiseks kasutatud aeg on hea investeering. Mulle alluvate üksuste juhtidega oleme selgeks rääkinud, kes mille eest vastutab, nad töötavad iseseisvalt ning koordineerime asju jooksvalt. Ülemus peab inimestega rohkem rääkima: teised ei loe mõtteid. Juht peab tajuma sedagi, et tema käes ei ole kõik lahendused. Osavatelt ülespoole delegeerijatelt soovitan küsida: aga mis sinu enda lahendus on?

Kas vähene suhtlemissoov ja -oskus saab Eesti juhtidele takistuseks?Kui Eesti juht tahab rahvusvahelist karjääri teha, on vaja teadlikult investeerida inimestega suhtlemisse, sest ta peab tegema suure osa tööst teiste kaudu.Euroopa Komisjon on juhile tegelikult raske paik, sest tavapäraseid hoobasid praktiliselt pole: enamik mu alluvaid oli tööl enne mind, nende palgatase ega boonused ei sõltu minu arvamusest ning ma ei saa ka kedagi lahti lasta.Organisatsioonis on kokku 35 000 inimest, palju tuleb kooskõlastada. Sinu otsuse õigsuses peavad veenduma su kolleegid, ülemused ja teiste osakondade ülemused. Edu või läbikukkumine sõltub "pehmetest" juhioskustest: kas suudad inimesi ära veenda, nakatada ja kompetentseks mootoriks olla.

ÜKS KÜSIMUSMilline on tugev finantsjuht?Sageli oodatakse, et finantsjuht timmiks ettevõtte nii hästi toimima, et igalt poolt väikenegi rasv välja pigistada. Kuid vaatame kasvõi loodust – väike rasv võib olla kasulik, sest selle arvel elatakse üle halvemad ajad. Kui ettevõttes anda inimestele võimalus katsetamiseks ja loomingulisuseks, võib tulla uusi põnevaid ideid.Finantsjuhil pole enam vaja vaadata vaid seda, kuidas asju võimalikult efektiivselt teha, vaid leida üles ka uue kasvu alus. Finantsjuht peaks pöörama pilgu horisonti, et näha, kuhu kulgeb kogu majandusharu, kus tema ettevõte tegutseb.

MIS ON MISEuroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat haldab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020. Programm koondab enda alla kõik ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid mahus 79 miljardit eurot seitsmeks aastaks.Horisont 2020 võtab taotlusi elektrooniliselt vastu otse Brüsselis – rahastuse saamiseks peab olema ette näidata suurepärane teadusidee, tugev organisatsioon, oluline mõju.

Kuidas innovatsiooni abil majanduskasvu kiirendada, sellest räägib Maive Rute lähemalt 29. mail Äripäeva finantskonverentsil Big4. Rute peab konverentsil avakõne teemal "Sõnakõlksust majanduskasvu allikaks: Kuidas muuta innovatsiooni tehtud investeeringud tasuvaks?

Loe Big4 kohta lisa siin.