Arenduse omanik: valmimist ma ei näe

Intervjuu Mats Gabrielssoniga: Eelmisel nädalal külastas Kreenholmi alasid Rootsi välisminister Carl Bildt. Kuidas ta teadis sinna minna, kas see arendus on ka juba rootslastele teada?Arvan, et Carl Bildt sai selle kohta vihje Euroopa Liidu kaudu Brüsselist. Eesti iseseisvumise ajal 90ndate alguses oli see ala väga kõrge tähtsusega, toona oli Euroopa mures selle piirkonna rahvusliku segunemise pärast ning hoiab sellel silma peal tänaseni. Selle taustal, mis toimub praegu Ukrainas, usun ma, et Euroopast anti Bildtile signaal, et ta peaks seda kohta vaatama minema, kui sinna läheb.

Te ostsite Kreenholmi tehase juba 90ndate alguses. Millist võimalust te Narvas nägite?Minu tekstiilitootmisettevõte Boras Wäfare ostis selle eesmärgiga viia tekstiilitootmine Rootsist Eestisse ning kasvatada siin koguseid ja areneda. Alguses olime me selles väga edukad, aga meie turg lihtsalt kadus ära. Need 15 aastat läks meil minu meelest aga väga hästi.

Mis pakkus teile seejärel idee asendada tööstustootmine Varesesaarel hoopis meelelahutuskeskusega otse Vene piiril?Otsisime erinevaid võimalusi, vaatasime, mida selle kohaga teha saab ja tasub. Lisaks meelelahutusele on seal ka palju kaubanduspinda ning pisut kergtööstust, praeguseni töötab üle 1000 inimese meie tehases, mis on saarelt välja viidud.

-tuntud Rootsi ettevõtja, IT-visionäär ja riskikapitalist, kes on tegutsenud Eestis juba 90ndate algusest

-omab Rootsis mitmeid tööstusettevõtteid, nt keskkonna- ja taastuvenergia tehnoloogiat arendav Opcon, turvafirma Rapid, Rootsi suurim hambaravikliinik City Dental, investeerimisfirmad Gabrielsson Invest AB (GIAB) ja Borås Invest AB

-Eestis tegutseb juba 90ndate algusest, talle kuulunud Rootsi tekstiilitööstus Borås Wäfver AB ostis 1995. aastal Kreenholmi, kuid pankrotistus 2010. aastal

-Lisaks kuuluvad hobuseid armastavale Gabrielssonile Tallinna hipodroom, traavlihobuste kasvandus Tooma tallis Jõgevamaal, AS Totalisaator ühes Jaan Manitski ja hollandlase John Bootsmaniga, mis tegeleb kihlvedude ja hasartmängude korraldamisega

KOMMENTAARID

Narva peaarhitekt Peeter Tambu:

 "Ma võrdleksin seda teiste sarnaste saneerimisprojektidega mujal Eestis, näiteks Rotermanni  või Zelluloosi tööstuskvartaliga või Ülemiste Cityga. Kreenholmi puhul on aga tegemist kümme korda mastaapsema projektiga ning ka nende Tallinna kvartalite üles ehitamiseks on kulunud kümme ja rohkem aastat ning need pole ikka lõplikult valmis.

Kuna see siin asub Tallinnast kaugel, on ka valmimisaeg pikem, siis ma julgen arvata, et 30 kuni 40 aastat kulub selleks kindlasti. Selle aja jooksul võivad loomulikult muutuda plaanid, tulla uued ideed. Täna kehtestatud detailplaneeringu järgi on sinna kavandatud ühed funktsioonid, väga võimalik, et 40 aasta pärast, kui jõutakse viimaste objektide taastamiseni, on aktuaalsed hoopis mingid muud funktsioonid. Kui omaniku huvi on jätkuv, siis ta saab ka valmis.

 Ma loodan, et see hakkab välja nägema Rotermanni kvartali moodi, oma mastaabilt aga ilmselt rohkem Ülemiste City moodi. Ka Kreenholmi alale hakkavad tekkima uued tänavad, mida pole linnaplaanis kunagi olnud. See peaks muutuma üheks üsna tavaliseks linnaosaks koos uute tänavatega.

Narva linnapea Eduard East (Keskerakond):

Viimase sajandi jooksul oli Kreenholmil Narva jaoks pigem tööstuslik tähendus, nüüd püüame me muuta seda uueks väravaks Narva linna. Narva on Varesesaare projekti suhtes väga lootusrikas. See, mille Narva Gate sinna kavandanud on, oleks väga atraktiivne resultaat meie linnale. Ma arvan, et tegemist on küllaltki kestva projektiga, küsimus on aga pragmaatilises küljes ehk finantseerimises. Kui partnereid juurde tuleb, saab projektile rohkem hoogu anda. Ma usun, et ükski kroon ei saa kunagi nii hiilgavalt valmis, et sinna ei saaks midagi lisada.

Viljar Arakas, kinnisvarafondi Eften Capital juht:

Ma olen kuulnud, et Vene poolt on tõsine nõudlus siia kortereid osta, eriti Narva-Jõesuusse ja sinna lähiümbrusse. Eks see arendus ikka sellel nõudlusel põhineb. Aga mida täpsemalt otsib klient, kes omale sinna korteri osta suudab, miks ta peaks ostma selle Narva, mitte Narva-Jõesuusse? Vastused nendele küsimustele panevadki paika selle, kas see projekt on reaalne või mitte.

Tegelikult on aus öelda, et meie Tallinnas ju Narva olusid ei tunne. Piirilinna elu, eriti veel sellise piirilinna, mis ei ole Valga-Valka, vaid on reaalselt Euroopa Liidu ja Venemaa piir, käib kindlasti hoopis teises rütmis ja teiste loogikate alusel kui näiteks Tallinnas.

Kui selline maatükk nagu Kreenholm on käes, on võimalik teha sinna väga tore mikrokeskkond, kui seda oskuslikult teostada. Sellist massiivi ei saagi kunagi ühe korraga valmis teha, see tulebki etapiviisiliselt. Me kõik peaksime hoidma pöialt Narva arengule ning neile kaasa elama.