- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,08%7 668,29
- DOW 300,35%53 463,58
- Nasdaq −0,32%26 095,8
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstuses väheneb vaba tootmisvõimsus
300 küsitletud ettevõttest vaid 19% leidis, et suudab sel aastal müügitulu suurendada, ilma et peaks tegema lisainvesteeringuid. Mullu ja tunamullu oli selliseid ettevõtjaid 26%.
„Üks ettevõtja ütles, et kui ta eelmine aasta arvas, et võtab teise vahetuse tööle samade masinatega ja toodab kaks korda rohkem - iseenesest on ju vaba tootmisressurssi -, siis sel aastal tal seda võimalust ei ole, sest ei ole töötajaid ja teist vahetust ei saa kokku,“ rääkis uuringut tutvustanud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.
„Vaba tootmisressurss ei tähenda ainult seda, et masinad saavad rohkem töötada, vaid ka seda, et meil ei ole inimesi, kes seda tööd teeks,“ lisas ta.
Kõige optimistlikumad on ehitajad, kellest 31% loodab käivet suurendada investeerimata. Samas mullu oli selliseid ettevõtteid 39% küsitletutest. Sama skaala alumises otsas on puidutööstus, kus vaid 13% ettevõtjaid arvab, et käive kasvab investeeringuid tegemata. Teisalt märkis Kitt, et eelmine aasta nähti investeeringuid just puidusektoris.
Metsa- ja puidutööstuste liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul hakkab sealt silma, et puidutööstus pigem ei looda suurt käibekasvu ilma investeeringuteta, mis omakorda tähendab, et tootmisvõimsused on üsna hästi ära kasutatud. „Nad töötavad maksimumvõimsuste lähedal, ilma investeeringuteta käivet väga palju loota ei ole,“ märkis ta.
See, et vaid viiendik tööstureid loodab investeeringuteta käivet kasvatada, tähendab seda, et suur osa ettevõtteid plaanib investeerida. Seekordse küsitluse tulemusel on neid lausa 90%, mis on 17 protsendipunkti võrra enam kui mullu. Kõige investeerimisaltimad on rasketööstusettevõtted, vähem plaanivad investeeringuid puidutöösturid.
Investeerimismahud on pigem tagasihoidlikud. Enamik ettevõtteid plaanib investeerida kuni pool miljonit eurot, vaid 27% investeerib üle selle. Suuremaid investeeringuid plaanivad eelkõige suurettevõtted, neist 64% plaanib raha paigutada üle 500 000 euro.
„Üks normaalne tööpink maksab 250 000 kuni pool miljonit, korralik tootmisliin umbes 600 000 eurot,“ tõi Kitt võrdluseks.
Kiti teatel plaanib 23% suurettevõtteist ja 9% küsitletutest investeerida üle 2 miljoni euro. Selle eest saab tema hinnangul juba korraliku tootmishoone. Suuremaid investeeringuid plaanitakse toiduaine- ja puidutööstuses.
Kõik ettevõtted plaanivad eelkõige investeerida efektiivsuse kasvu, järgnevad mahu kasvatamine, tootearendus ja asendusinvesteeringud. Kiti sõnul on hea märk see, et kui eelmine aasta plaanis innovatsiooni investeerida vaid 8% ettevõtteist, siis tänavu on neid 13%.
„Plaanitakse investeerida masinatesse, et vähendada sõltuvust palgakuludest. Tööjõukulud kasvasid, kasumid kahanesid, plaanitakse investeerida mehhaniseeritusse, see omakorda tekitab kriisi tööturule, kus on vaja mitte lihttöölisi, vaid spetsialiste, kes oskaks masinaid rakendada,“ rääkis Kitt.
Seotud lood
Kaks kolmandikku tööstusettevõtjaist tunneb enim puudust spetsialistidest, ent palgakasvu plaanitakse tööstuses keskmiselt vaid 4,6%, selgub Swedbanki uuringust.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele