• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Töötlevas tööstuses kasvasid hinnad enim toiduainete tööstuses, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Veebruar ei toonud tootjahindade arengutes olulisi muutusi. Statistikaameti andmetel püsis töötlevas tööstuses tootjahindade aastane kasv 0,2% tasemel, kuuga tõusid hinnad keskmiselt 0,4%. Euroopa Liidu riikides olid hinnad jaanuaris valdavalt kerges languses, eeldatavalt oli olukord sarnane ka veebruarikuus. Kuigi indikaatorid näitavad Euroopas majanduse kosumise märke, pole see hindadesse kandunud.
Keskmisest oluliselt kiirem hinnatõus iseloomustab mõningaid toiduainete tööstuse alamsektoreid. Kalatööstuses on toodang aastaga kallinenud ligi 15 protsenti ja piimatööstuses enam kui 8 protsenti. Seejuures paistab kalatööstus silma ka pikemaajalisi trende vaadates, kuna tema toodang on alates 2010. aastaset kallinenud enam kui 50 protsenti.
Samas kogu töötleva tööstuse toodang kallines samal perioodil 8 protsenti. Paberitööstuses on hinnad viimase nelja aastaga kukkunud. Keskmisest kiirem hindade kasv iseloomustab ka mööblitööstust, kus toodang kallines aastaga veidi enam kui 5 protsenti. Kuna antud sektoris moodustab olulise osa kuludest tööjõud, veab hindu üles ilmselt üldine palkade kasv, mis muudab tööjõu kallimaks.
Aastases võrdluses jätkasid veebruaris ekspordi- ja impordihinnad langustrendil, vastavalt 2,3 ja 2,7 protsendiga. Hinnalanguse suuremateks mõjutajateks oli endiselt naftasaadused ja elektroonikatooted. Samas jaanuariga võrreldes olid ekspordihinnad 0,3 protsendilise kasvuga, impordihinnad aga kahanesid pärast eelmise kuu tõusu 0,6 protsenti.
Naftasaaduste ekspordihinnad langesid veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11,2 protsenti ja impordihinnad 8,6 protsenti, mis oli suurim kukkumine teiste kaubagruppidega võrreldes. Selle taga on suuresti dollari nõrgenemine euro suhtes. Aastaga on enam suutnud oma toodete väljaveohindasid tõsta joogitootjad ja mööblitootjad, vastavalt 11 ja 7 protsenti. Nii ekspordi- kui impordihinnad olid aastatagusest perioodist mõnevõrra kõrgemad puittoodetel.
Tööstusettevõtted prognoosivad lähikuudeks hindade püsimist samal tasemel. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal olid kõrgemad ootused hinnatõusuks toiduainetööstuses ja paberitööstuses, teistes harudes oli olukord stabiilne või nähti ette isegi mõningast hindade alanemist.
 

Seotud lood

Uudised
  • 10.03.14, 11:31
Swedbank: töötlev tööstus vajab investeeringuid
Vanade seadmete asendamise investeeringuid on tööstusettevõtetes olnud tagasi hoitud, kuid tootmismaht on kasvanud, mistõttu prognoosib Swedbank sektoris sel aastal investeeringute kasvu.
Arvamused
  • 07.04.13, 12:22
Tööturg ja töötlev tööstus vajavad riigi juhtimist
Juhtusin hiljuti Balti jaama, kus nägin uut, Austriast Eestisse  äsjasaabunud Stadleri firma poolt kokku pandud rongi, nii vedurit kui vaguneid. Kahjuks ei olnud see mulle uudis, kirjutab tööturuanalüütik Heinart Puhkim. 
Uudised
  • 11.03.13, 07:50
Töötlev tööstus oli SKP suurim pidur
Kui varasemal kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKP kasvu eestvedajaks töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv, siis 2012. aastal pidurdas töötlev tööstus hoopis SKP kasvu.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele