Puidutööstur tunneb end kindlalt

Eksporti loodetakse kasvatada. Kindlustunde kasvust tulenevalt olid puidutöösturid positiivselt meelestatud ka teistes valdkondades. Nii on viimase kahe aastaga kasvanud ootus käibekasvule, mullu lootsid puiduga tegelevad ettevõtted kasvatada käivet 6,8%, tänavu 6,1%. Üldine käibekasvu ootus kõigi küsitletute seas oli 5,2%, mis on ligi kaks korda väiksem kui kaks aastat tagasi.

Oluline käibe kasvataja on endiselt eksport. 40% küsitletud ettevõtteist loodab sel aastal ekspordi osakaalu kasvatada. Sarnane trend on ka puidutööstuses, kus välismüügi suurenemist ootab 44%, selle samaksjäämist veidi enam kui pooled.

Otsmann kinnitab, et puidutööstuses läheb ekspordil väga hästi. „Kui väliskaubanduse bilanssi vaadata, siis me oleme ainuke sektor, kus on positiivne väliskaubanduse bilanss. Meie väikeses Eesti tarbijaskonnas ei saagi loota suurt siseturu osakaalu kasvu, see on ikkagi seotud ekspordiga,“ ütles Otsmann. Ta tõi välja, et väliskaubanduse bilanss puidus oli mullu 1,17 miljardit, 2012. aastal ligi 1,08 miljardit. „Täpselt sama palju on teiste kaupade bilanss miinuses. Kogukaubad kokku olid 2013. aastal 1,4 miljardiga miinuses. Seega on meil oluline tasakaalustav roll,“ tõdes ta.

Kuni pool miljonit investeeringuid. Investeerimisplaanid on puidutöösturitel samuti optimistlikud. Neist 88% plaanib tänavu investeerida, veel kaks aastaid tagasi oli selliseid ettevõtteid puidusektoris 50%. Samas üldpilt ütleb, et kõigist tööstusettevõtetest on investeerimisplaanid 90%il, kellest enamik plaanib investeerida kuni 500 000 eurot.

Kiti sõnul ei ole investeerimismahud kiita, sest vaid 27% küsitlutest kavatseb üle poole miljoni euro investeerida, samas tõi ta näiteks, et korralik tootmisliin maksab ligikaudu 600 000 eurot.

Otsmann märkis, et puidutootjatel on investeerimistahe olemas, sest välistootjatega võistlemiseks on oluline lisandväärtus, mille kasvatamiseks on vaja investeerida. „Näiteks kui eelmisel aastal jäi kogu Eesti lisandväärtuse SKP kasv suhteliselt tagasihoidlikuks – 0,8%, siis puidusektoris kasvas see ikkagi märkimisväärselt – pea 10%. See on päris hea tulemus,“ tõdes ta.

Viimasena tõi Kitt välja tööjõupuuduse ja palgakasvu temaatika, mis on kohati omavahel vastuolus. Paljudes sektorites on puudu spetsialistidest, samas erilist palgakasvu oodata ei ole.

„Tööjõu piiratud kättesaadavus ja sellest tulenev palgasurve ei tule enam uudisena, mida väljendab ka seekordne küsitlus - tööjõupuudust tunnetab 45% ettevõtetest ning puudu on eelkõige spetsialistidest. Samas on näha, et palgakasv tööstuses aeglustub, jäädes ettevõtjate prognoosi kohaselt tänavu 4,6% tasemele,“ märgib Kitt.