- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaselts: Eestimaa Looduse Fond manipuleerib
Järgneb metsaseltsi avaldus:
Eestimaa Looduse Fond on hakanud viimasel ajal aktiivselt nõudma, et aastane raiemaht meie metsades jääks alla 8,4 miljoni tihumeetri. Vastasel juhul ähvardavat meie metsavarusid hääbumine. ELFi kinnitusel on see reaalne oht, kuna aastased raiemahud olevat viimastel aastatel olnud üle 10 miljoni tihumeetri. Kahjuks tuginevad need tõsised nõudmised põhjale, mis on saadud andmetega manipuleerides.
Esiteks raiemahtudest. Raiemahtudest rääkides tuginetakse reeglina keskkonnaagentuuri andmetele. Neid andmeid kasutab ka statistikaamet. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et riigimetsades ja erametsades toimuvate raiete andmed kogunevad kahe erineva metoodika alusel.
Esiteks saab keskkonnaagentuur raieinfo Riigimetsa Majandamise Keskuselt, keskkonnaametilt ja metsaomanikelt (metsateatiste andmekogu kaudu). Metsateatistega esitavad metsaomanikud keskkonnaametile andmed kavandatavate raiete kohta, mitte teostatud raiete kohta. Seega tuleb reaalsete raiemahtude teada saamiseks arvata raiedokumentide alusel arvestatud raiemahtudest maha teostamata jäänud raied.
Et saada aimu, kui suur on kavandatud lageraiete osakaal, mis jäetakse teostamata, kontrollib keskkonnaagentuur teatavate ajavahemike järel metsanduslikelt ortofotodelt tehtud raietöid. Kontrolli tulemused on näidanud, et metsateatisega oma raiekavatustest teada andnud erametsaomanikest jätab vähemalt kolmandik planeeritud tööd tegemata. See tähendab, et raiedokumentide alusel saadud raiemahud ei vasta tegelikkusele.
Reaalsema ülevaate teostatud raietest annab statistilise metsainvesteerimise meetod (SMI), mille puhul üldistatakse juhuslikult paigutatud proovialadelt kogutud andmed. Keskkonnaagentuuri hinnangul iseloomustavad SMI raiemahtude hinnangud tegelikku olukorda paremini kui raiedokumentide (RD) koondandmed.
Tulenevalt metoodikast saadakse aga SMI tulemused vähemalt aastase hilinemisega ja seetõttu on rohkem kasutusel aktuaalsemad RD andmed. Igal juhul tuleb raiemahust rääkides viidata andmete allikale, et oleks teada, kas kasutatakse statistilise metsainventuuri hinnangut või raiedokumentide andmeid.
Nii oli keskkonnaagentuuri andmetel aastane raiemaht statistilise metsainventeerimise meetodil (SMI) järgmine:2010 - 8,425 milj tm2011 - 8,153 milj tm2012 - SMI hinnangut pole veel, kuid prognoos näitab jätkuvat kahanemist.
Kuna igas andmekogumis on sees vigu, on kasulik arvestada ka keskkonnaagentuuri eksperthinnanguid raiemahtudele. Need on järgmised:2007 - 6,9 milj tm2008 – 6,0 milj tm2009 – 6,1 milj tm2010 - 8,4 milj tm2011 – 9,1 milj tm2012 – 9,2 milj tm2013 – 9,2 milj tm
Üle kümne miljoni tihumeetristest raiemahtudest rääkides tuleks kindlasti juurde mainida, et tuginetakse raiedokumentidele (2010. aastal 10,5 milj tm; 2011. aastal 10,8 milj tm; 2012. aastal 10,8 milj tm), mis aga ei näita reaalset raiemahtu.
Seega jääb reaalne raiemaht tublisti alla metsanduse arengukavas aastani2020 toodud metsa juurdekasvu näitajate põhjal tuletatud optimaalsetest raiemahtudest (12-15 milj tm aastas). Kuid kust tuleb ELFi poolt nõutav8,4 miljonit tihumeetrit?
Hetkel kuum
Möödunud aastal valmis keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050". Just seal on jõutud järeldusele, et jätkusuutlik aastane metsaraie peaks olema 8-8,4 miljonit tihumeetrit. Vastasel juhul hakkavat metsaressurss kiiresti vähenema.
Uuringus endas on aga välja toodud kaks "aga"! Esiteks tuleb arvestada sellega, et optimaalse raiemahu määramisel vaadeldi teoreetilist olukorda, kus metsade vanuseline struktuur on optimaalne ja metsade juurdekasv on määratud mullaviljakusega.
Tegelikkus on aga see, et meie metsade vanuseline struktuur ei ole optimaalne, seega on ka võimalik kasutusmaht suurem. Metsanduse arengukava koostamisel tehtud uuringud kinnitavad, et Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Männikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud puistute rohkus. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid.
Teiseks tuleb arvestada sellega, et uuringus toodud soovituslik raiemaht 8,4 miljonit tihumeetrit on n-ö puhas puit, palkidelt on maha arvestatud koore maht ja ülemõõt 10 cm, paberipuidust on maha arvutatud koore maht ja ainult küttepuitu arvestati koos koorega. Seega tõdetakse ka uuringus, et metsatihumeetrites arvutatav raiemaht võiks olla 20-25% kõrgem ehk siis ligikaudu 10,5 mlj tm.
Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestimaa Looduse Fond on oma teadetes jätnud need täpsustused lisamata.
Seotud lood
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.
Metsa võiks raiuda kuni 40 protsenti rohkem, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
Lubatud metsaraie maht on jätkusuutlik, ütles Estonian Cell tehase juht Lauri Raid. Mahu vähendamine tooks kaasa metsaressursi raiskamise.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele