Radikaalselt apteekide kallale

Tagasi 1990ndatesse. Eelnõu järgi muutub ravimite jaemüük tervishoiuteenuse osaks. See tähendab, et apteekide pidamine tahetakse ajas tagasi pöörata ning kehtestada uuesti 1990ndate kord, kus apteegid olid tervishoiusüsteemi osa ning seega praegusest oluliselt tugevamalt reguleeritud. Tsahkna sõnul kehtib selline kord praeguseni Soomes.

"Põhjendus on laias laastus see, et kui riigikohus on apteegiteenust käsitlenud tavalise teenuse osutamisena, siis rahvatervise seisukohast pole apteegiteenus kindlasti suvaline teenus," kommenteeris Tsahkna eelnõu ilmselt radikaalseimat punkti, et apteegi suuromanik saab olla vaid proviisor.

"See on tegelikult olnud ka apteekrite endi nõudmine juba aastaid," märkis Tsahkna. Tõepoolest, apteekrite liit on liidu juhatuse liikme Kai Kimmeli sõnul alates 1990ndatest aastatest olnud kindel apteekide omandipiirangute pooldaja. "Kuivõrd apteekrid on tervishoiutöötajad ja riik on lõpuks valmis seda ka tunnistama, siis on ilmselge apteekri õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus," ütles Kimmel. Tema sõnul on äärmiselt oluline apteekri sõltumatus, mille ainus reaalne tagatis saab olla omanikustaatus.

Tamro: eelnõu pole kooskõlas vaba turumajandusega. Kimmeli ja Tsahknaga risti vastupidisel arvamusel on suured ravimimüüjad. "On selge, et praegu väljapakutud sõnastus ei sobi ühegi rahvusvahelise apteegiketi ärimudeliga," nentis Tamro Eesti tegevjuht Tiina Kadak. Tema hinnangul ei ole seaduse jõul pealesurutav omandimuutus kooskõlas vaba turumajanduse ega üldiste investeerimisturvalisuse põhimõtetega.

Kadak märkis, ketiapteekidel on iseseisvate apteekide ees mitmeid eeliseid. Näiteks suudab rahvusvaheline apteegikett Kadaku sõnul pakkuda kindlasti soodsamaid hindu, laiemat kaubavalikut ja paremat varustatust.

"Loodame, et kuna eelnõu on alles oma menetluse algusjärgus, siis selle tänane sõnastus pole lõplik ja riigikogu võtab lugemiste käigus arvesse apteegituru osapoolte argumente," ütles Kadak.

Apteekide asutamispiirang hoonepõhiseks. Lisaks proviisorite kohustuslikus korras apteekide enamusomanikeks tegemisele on eelnõus märgilisi muudatusi veel. Esiteks apteekide arvu piiramine hoonepõhiselt - üks hoone, üks apteek. See tähendab, et end kord "magusas" hoones sisse seadnud apteeke samade seinte vahel konkurents ei ohusta. "Küsimus on ühel hetkel selles, et kui riik läbi Haigekassa tellib teenust, siis mis tingimustel riik otsustab viia oma teenuse konkurentsiolukorda näiteks ühes ja samas hoones," põhjendas Tsahkna, arvestades et apteegiteenus muutub eelnõu järgi tervishoiuteenuseks.

Teiseks seab eelnõu piirangu, mille kohaselt ei tohiks apteekides olla osalust ravimite hulgimüüjatel. Viimane on olnud ka riigikontrolli ettepanek. Ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamisel vajab aga vastust ka küsimus, kuidas vältida hulgimüüjate poolset võimalikku kaudset ehk varjatud kontrolli apteekide üle.