Tõnu Palm: hinnatundlik soomlane praegu ei investeeri

Järgneb intervjuu Tõnu Palmiga.

Soome ajakirjandus on võrrelnud riigi majanduse praegust olukorda sealse 90ndate aastate masuga. Kas see on objektiivne vaatenurk olukorrale või pigem ajakirjanduslik liialdus?

Kindlasti on need teemad praegu Soomes üleval, sest kõik majanduskasvu tegurid pidurdavad praegu Soome majandust. Samas pole neil ka mingit järsku ärakukkumist, pigem Soome majandus vindub praegu aeglaselt ning teeb kerge kasvu järgmisel aastal. 2015. aasta prognoose pole me alla tõmmanud, prognoosime neile kaheprotsendist kasvu. (Nordea vähendab Soome majanduskasvu prognoosi esialgselt 0,8 protsendilt 0,3le – toim.)

Kui vaatame ajalooliselt, siis on nii, et kui Soome hakkab Rootsi suhtes viivitusega taastuma, siis ta jääb selles tsüklis juba maha nii Saksamaast, Inglismaast kui Ameerikast. Lisaks peab Soome ka oma eelarvet kohendama, sest inimesed on ju mures oma töökohtade pärast, nad tahavad palgakasvu. Tööhõive langeb, selle tõttu jääbki Soome teistest maha.

Eesti kogeb seda võib-olla nüüd, sest tänavu esimesel poolaastal võivad tulla pessimistlikumad numbrid, kui me prognoosis näitame, kuid ma tahaks loota, et teise poolaasta üldine foon mõjutab Eestit rohkem ning siis hakkab olukord vast juba paremaks minema.

Eesti majandus põrutab siis Soome omast mööda?

Võib-olla tuleb tõesti Eesti pööre isegi kiiremini kui Soome oma, sest nemad peavad oma fiskaalpoliitika poole pealt koomale tõmbama. Valitsus vähendab ilmselt oma osalusi ettevõtetes, et võlataset paigal hoida. Seega, vaevalt me Soome tasemest aasta teisel poolel maha jääme, platseerume Rootsi ja Soome vahel.

Millal me Soome turu poole jälle varasema lootusrikkusega vaadata saame?

Loodame, et aasta teisel poolel saame Soome koha pealt ekspordi osas mõningaid positiivseid märksõnu jagada. See aasta me pigem väga midagi ei looda, ekspordis suurt tõusu ei tule ning investeeringud langevad, ütleksin, et riskid on Eesti numbrites allapoole. Järgmise aasta nii USA kui Suurbritannia numbrid on aga väga head, ka Lõuna-Euroopa majanduslangused on juba ühe-kahe protsendi kandis. Seega, kui Ukraina-Venemaa kriis väga kaugele ei eskaleeru ning mujalt väliskeskkonnast halba signaali ei tule, võib võtta välisturgude suhtes positiivse hoiaku. 

Kuidas on olukord mujal Skandinaavias?

Olukorras, kus Soome majandus on languses ning ka Rootsi import ei kasvanud, on Skandinaavia Eestile tegelikult jätkuvalt stabiilne partnerturg ning keskendumine sinna on mõistlik. Hoolimata tagasihoidlikust nõudlusest kasvas mullu siiski Põhjamaade osakaal Eesti kaubaekspordis, Soome näiteks 1,5 protsenti, kuigi riigis tervikuna kukkusid nii eksport, import kui tarbimine. Norra on muutunud ekspordi osas pisut nõrgemaks, kiiremini kosub pigem Rootsi. Tänu madalamatele intressimääradele ning paranenud ekspordile on hakanud aga juba tõusma ka Hispaania ja Iirimaa, nüüd oleks vaja ka Itaalias reforme läbi viia.