Ehitise garantiiaja lõpul õigus pretensioonideks

"Kui garantiiaeg on läbi ja tellijal tekib mingisugune probleem ehitisega, siis tuleks käituda vastavalt võlaõigusseadusele ja tsiviilseadustikule," soovitas OÜ Ehitusekspert juhataja Ülo Lainsalu. Seaduse järgi on tavaline garantiiaeg kaks aastat ehitise lõppemise või ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa omanikule üleandmise päevast, ent Lainsalu kinnitas, et kui pärast kaht aastat ilmnevad teatud vead, siis on tellijal vastavalt tsiviilseadustikule õigus pretensioone esitada veel kolm aastat - seega kokku viis aastat.

Õigus pikemaks garantiiks. "Kaks aastat on minimaalne garantiiaeg, alati võib küsida ka rohkem," rääkis Ehitusekspertiisibüroo juhatuse esimees Teet Sepaste. Ta nentis, et vahel antakse garantiid tingimuslikult - erinevad garantiid erinevatele osadele. "Materjalidel on garantii pikem, näiteks katusekattel on materjaligarantii kümme aastat, akendel-ustel on tavaliselt viis aastat tootegarantii," selgitas Sepaste.

"Ehitustööde käigus ehitisse püsivalt paigaldatud seadmetele kohaldatakse nende tootja poolt ette nähtud garantiid, kusjuures ehitusettevõtja antav seadmete garantii kestus ei või olla lühem kui kuus kuud," märkis Lainsalu.

KOMMENTAAR Tegijal juhtub Profeld Ehitus OÜ ehitusjuht Mait Lillemäe:Meie ettevõtte pakutav garantiiaeg sõltub objektist. Tavaliselt on garantiiaeg 2-3 aastat. Pärast garantiiaja lõppu esitatakse pretensioone tehtud tööle üsna harva. On tulnud ette kuivamisest tingitud pragusid ja muid selliseid nipet-näpet töid. Tegijatel ikka juhtub aeg-ajalt vigugi tulema, kuna järelevalve ei ole töömehe kõrval ööpäevaringne. Tavaliselt tellija saadab e-kirja, kus kirjeldab, millised probleemid on tekkinud, ja lepime kokku, millal korda tehakse. Pisikeste probleemideta ehitust ei ole olemas.

Ehitusfirma tegemistega rahulSelvaag Grupi tegevjuht Margus Eek:Selvaag Grupi tellimusel valmis möödunud aastal Sakala 10/Kentmanni 4 ärihoone. Hoonega garantiiperioodil suuri probleeme pole olnud. On olnud mõningaid garantiitöid ja AS Nordecon on reageerinud väga kiiresti. Oleme ehitusfirma tegemistega väga rahul.

Tasub teada 1. Kindlustus ei kindlusta. "Kui on valesti ehitatud, tegu on ehitusliku puudusega, siis seda kindlustus ei korva," rääkis Sepaste. Ta tõi näiteks tormi tagajärjel ära lennanud katused - kui katusekate pidi olema kinnitatud teatud arvu tüüblitega aluse külge, ent neid tüübleid oli pandud vähem ja katusekate lendas ära, siis seda kindlustus ei korva kui tormikahju. "Siis peab omanik minema ja hagema ehitajat, kes selle mittevastavuse tekitas, aga see ei pruugi ilmneda garantiiajal," selgitas Sepaste.2. Ehitist tuleb hooldada. Lainsalu rõhutas, et ehitise hoolduse peale tuleks alati mõelda, nõuda hooldus- ning kasutusjuhendeid ja püüda selgust saada, mida ikkagi ühe või teise konstruktsiooni või ehitise osaga on tarvis teha, et vältida probleeme. Näitena tõi Lainsalu välja, et katust tuleks puhastada nii suvel kui talvel, seda eriti siis, kui ümberringi on okaspuid. "Üldjuhul on kehtiv nõue, et hoonel tuleks - on see siis eramu, korterelamu või tööstushoone - ikkagi kaks korda aastas omaniku või haldaja poolt läbi viia hoone ülevaatus, see on siis kevadel ja sügisel," märkis Lainsalu. Ta lisas, et pidada tuleks korralikku hooldusraamatut, kuhu märkida, mis seisus hoone oli, mida kontrolliti ja mida märgati, et on halvasti. "Seejärel tuleb ette võtta meetmed defektide kõrvaldamiseks, nii säilib hoone ehitislikult paremini ja ei teki probleeme," lisas Lainsalu.3. Kasutada tuleks eksperti. "Alati soovitaksin kutsuda ehitusala asjatundja appi, et püüda hinnata valmivat või valminud või müüdavat ehitist," soovitas Lainsalu. Ta märkis, et kui ehitise ülevaatamisel ilmneb, et mingi asi on puudu või valesti ehitatud, siis ehitist vastu võtma ei pea. "Sellised ülevaatused aitavad minimaliseerida ehituslikke probleeme, mis võivad tekkida peale garatiiaja lõppemist," lisas Lainsalu.4. Sõlmida tuleb asjaõigusleping. "Väga tähtis on asjaõiguslepingute sõlmimine kinnisvara soetamise puhul," märkis Sepaste. "Rõhutan, et asjaõiguslepingutes laialdaselt ja pidevalt kvaliteedi hindamise alusena kasutatv fraas "Eestis kehtivate ehitusnormide ja eeskirjade alusel" ei viita millelegi, sest see on tõlge venekeelsest terminist "stroitelnõje normõ i pravila". Eestis ei ole ehitusnorme kehtestatud," lisas Sepaste.