Võimalus: laen teisele inimesele

Eestis on neist tuntuim juba rahvusvahelise mõõtme saavutanud isePankur, mis viib kokku inimesed, kes otsivad võimalusi paigutada vaba raha, ja need, kes vajavad laenu. Teiseks on omaraha.ee.

Laenu võtjad saavad ehk tänu konkurentsile odavamalt laenu ja raha paigutajad hoiustamisest suurema tootluse. Suurem tulu ei tule riskivabalt. Osa laene võib minna ja lähebki hapuks, täpselt nagu ka pankade antud laenudega. Investorite keskmine netotootlus aastas on isePankuris olnud 21,6%, arvates maha halvad laenud.

Eraisikuna laenu andes tuleb maksta teenitud tulult ka tulumaksu. Eeldatava tootluse arvestuses on keskmine intressimäär 26,2%, millest pärast üle 60 päeva viivises laenude osakaalu 3,47% mahaarvamist saadakse loodetud tootluseks 21,8%. Arvestades maha tulumaksu, võib netotootlus olla 17% kandis.

"IsePankuris on ka välismaised laenutaotlused. Iseenesest ei oska öelda, kas see on positiivne - ühest küljest on investeerimisvõimalusi rohkem, aga teisest küljest on veel väiksem tõenäosus, et mul endal üldse midagi väga teha on, kui mingi Hispaania tegelane ühel hetkel maksta ei suvatse. Ei tea, kui karmilt teistes riikides see võlgade sissenõudmine käib," rääkis ta Isepankuri rahvusvahelisest mõõtmest.

Eraisikuna tapavad maksud. Rahaliselt vabaks saamise blogi pidaja Jaak Roosaare ütles, et avastas enda jaoks mõlemad laenukeskkonnad, kui kirjutas raamatut "Rikkaks saamise õpik" ja otsis alustavale investorile alternatiivseid rahapaigutusvõimalusi.

"Pärast lähemat uurimist ja teiste investoritega suhtlemist hakkas see mulle ka endale rohkem huvi pakkuma. Olen investeerinud oma ettevõtte kaudu (eraisikuna ma seda ei teeks, maksud tapavad) isePankurisse alates 2013. aasta augustist ja Omarahasse alates 2013. aasta novembrist," ütles ta. "Olen seadnud eesmärgiks teenida 15% tootlust aasta baasil. Praegu on mul Omarahasse pandud 8000 eurot ja isePankurisse 30 000 eurot."

"Kui algselt olin rohkem Omaraha fänn, siis nüüdseks eelistan pigem isePankurit," jätkas Roosaare. "Põhjuseid on mitu – esiteks on isePankur suurem ja professionaalsem, teiseks on seal oluliselt kergem suuremaid summasid välja anda, kolmandaks tundub mulle kogemuste põhjal, et taustakontroll on parem ja sellest tulenevalt ka vähem hapusid laene. Neljandaks võtab Omaraha viiendiku teenitud intressist endale teenustasuks, mis tootlust veelgi kahandab."

Hajuta riske. "Alustavale laenuandjale soovitan eelkõige hajutamist paljude laenude vahel (mingi 200+) ja teiseks arvestada, et kui laenad raha välja viieks aastaks, siis ei saa seda ka enne kasutada (raha laekub küll võrdsetes maksetes juba varem, aga siiski aeglaselt)," ütles ta. Tema eriti krediidiskoori ei jälgi, v.a et ei laena 600 ja madalamale skoorile (kui, siis ainult käsitsi). Üldiselt on Roosaare hinnangul siiski tegemist väga hea alternatiiviga tähtajalistele hoiustele ja raha niisama padja all hoidmisele.

Janar Elt kasutab isePankurit alates 2009. aastast, kus ta on välja andnud 125 laenu. Nendest on täielikult tagasi makstud 36, tagasimaksmisel 64, viivises 13 ja üle 60 päeva viivises 12. Annualiseeritud tootlus on 19,84%.

Elt kasutab Omaraha.ee alates 2011. aastast, seal on ta välja andnud 40 laenu. Nendest on täielikult tagasi makstud 29, tagasimaksmisel 3 ja üle 60päevases viivises 8 laenu. Aasta baasile viidud tootlus on tal Omarahas kuni 2012. aasta lõpuni 18,5%.

"Viimastel aastatel olen vahelduseks finantsinvesteeringute raha kinnisvarasse paigutanud," ütles Elt.

Eestis on isePankur kasumlik. IsePankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul on ettevõtte tegevus Eestis kasumlik. "Uued Soome, Hispaania ja Slovakkia turud on need, kus kasvu sihime. Oleme planeerinud uutel turgudel kasulikkuseni jõudmiseks keskmiselt 12-18 kuud ning liigume praegu eesmärgipäraselt," lisas ta.

Praeguse seisuga toimub umbes 50% tehingutest Eestis, kuid see number kahaneb pidevalt ning piiriüleste tehingute osakaal kasvab.

"Enamus rahast, mida läbi isePankuri investeeritakse, on pärit lisaks Eestile Saksamaalt ja Inglismaalt," rääkis ta. "Laenamise pool on lisaks Eestile avatud Soomes, Hispaanias ja Slovakkias ehk kokkuvõttes oleme kindlal sammul liikumas oma eesmärgi poole, milleks on luua üleeuroopaline inimestevaheline rahaturg."