"Ära looda kiiret rikastumist"

Küsimustele vastab Urmas Kernu.

Mida soovitate oma kogemuse põhjal alustavatele ettevõtetele? Kannatlikkust ja ei tasu loota kiiret rikastumist, vaid panustada rohkem pikaajalistele suhetele. Äri peab olema vastastikku kasulik. Peab olema kannatlikkust. Peab olema täpne ja suutm leida oma nišš. Tasuks õppida inseneriteadust, mitte ärijuhiks või juristiks, sest inseneride järele on vajadus väga suur. Ja mitte oodata kohe suurt palka ja suurt tulemit, tuleviku äri liigub selles suunas, et kiiret kasumit ei tule.

Kas kergem oli alustada 20 aastat tagasi või täna? Selle koha pealt oli kindlasti raskem, et väga raske oli pindu leida. Kui otsisime näiteks äriruume, siis saime väikse hotellitoa Pirital, kus pidime ise remonti tegema. Kui kasvasime suuremaks, saime ruumid aadressil Rävala pst 8.  2002. aastal oli meil alles piisavalt raha, et teha sissemaks ja saime kontoripinna. Ka seadmete ja igas mõõdus koopiamasinate hankimine võttis aega. Nii et ma ütleks, et meie ajal oli raskem.

Rahvusvahelised märgid olid algul prantsuse keeles, aga mina olen õppinud saksa keelt, töökeeleks oli inglise keel. Nii et algul oli töös kolme etappi: kui sain kliendilt kirja, siis esimeseks asjaks oli aru saada, mida tahetakse, teiseks otsida lahendus ja kolmandaks vormistada see nii ära, et teine pool ka aru saaks. See oli väsitav.

Kas vahel tekkis ka mõte, et milleks, võiks midagi muud teha? Aga mida? Mul ei ole ärisoont, nii et ei olnud eriti valikut. See oli meie tükk tahvlist, kuhu kirjutada. Osalesime seadusloomes ja oli huvitav, sest saime ise midagi ära teha. Ma ei ole ärimees, aga ei ole ka teadlane, olen seal vahepeal.

Algul oli ka see raske, et riigilõiv tuli kohe ära maksta. Kui oli kümme taotlust, tuli kohe 22 000 krooni välja panna, sest muidu oli hirm, et klient läheb konkurendi juurde. Taotluse esitamise puhul kehtib reegel, kes ees, see mees. Taotluse esitamise kuupäev on prioriteedi kuupäev. Seega oli vaja taotlus kiiresti esitada, siis tegime alles arve kliendile. Aga Portugali patendibüroos, kes tegi arve oma kliendile, võis võtta arvete tasumine neli-viis kuud aega ja vahel juhtus, et klient ei maksnud üldse ja siis ei makstud ka meile. Aga ega me ei läinud Portugali kahe tuhande krooni pärast kohtusse. Nii et tihti oli nii, et arvete järgi oleks pidanud raha saama, aga kontol raha polnud, nii et vahel oli küll kurb, teoreetiliselt oleks pidanud raha kogunema, aga praktiliselt seda polnud.

Täna on keskkond stabiilsem? Areng on olnud kiire, oleme panustanud palju inimestesse, meil on noored, kel on juriidiline haridus ja ma ise tegelen juba rohkem administratiivse poole ja rutiinsete asjadega. Meil pole näiteks personalijuhti ja isegi raamatupidajat pole täiskohaga, sest me ei leia vastavat inimest.

Ka insenere on vähe, aga meil on vaja patendivolinikke, kes oleks insenerihariduse ja lisaks juriidilise haridusega. Me oleme ka väga tundlikud, kui me peaks midagi kihva keerama, siis renomeed taastada on väga raske. Meie alal ei tohi ka reklaami teha, nii et ainus reklaam on korralik, hea ja õigeaegne töö.

Autor: Rivo Sarapik, Urve Vilk