USA keskpank saab uue juhi

Milliseks kujuneb Bernanke pärand, on vara öelda. Kiire ja julge käitumisega 2008. aasta sügisel, mil investeerimispanga Lehman Brothers krahh vallandas üleilmse paanika ja halvas ­finantsturud, on ta kindlasti tunnustuse ära teeninud, leiab ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Martin Wolf.

Lõplikust hinnangust saab aga rääkida alles siis, kui Bernanke ajal viis korda – enam kui neljale triljonile dollarile – paisunud keskpanga ­bilanss on jälle normaalmõõtmetes tagasi, nentis Wolfi kolleeg Gavyn Davies.

See töö, koos võitlusega võimalike soovimatute kõrvalmõjudega liiga lõdvast rahapoliitikast, jääb Janet Yellenile.

Samuti ei ole tööhõivega seis nii hea, kui töötuse määra pealt võiks paista. Paljud inimesed on loobunud töö otsimisest või tööturult lahkunud, sest ka USA ühiskond vananeb. Siit leiab Forbes teise aspekti, milles Yellen Bernankest erineb – Yelleni akadeemiline taust on seotud just tööturu ­uuringutega. Nii saavad need protsessid rahapoliitika kujundamisel ja inflatsioonisurve hindamisel edaspidi suurema kaalu.

Praegu on Föderaalreserv Bernanke ajal uuendusena kasutusele võetud n-ö eelkommunikatsioonina välja öelnud, et intressimäärad ei hakka tõusma enne, kui töötus on vähemalt 6,5%-le alanenud. Töötus on selle piiri lähedal, detsembris 6,7%, ent kuna intressimäärasid on veel vara tõsta, oodatakse Yellenilt panga sihtide (ümber)sõnastust.

Kolmas aspekt, milles Forbes näeb Bernankel ja Yellenil vahet, on Stanley Fischeri nimetamine Yelleni asetäitjaks. Tegemist on endise Iisraeli keskpanga juhi ja IMFi tähtsuselt teise mehega ­Venemaa ja Aasia kriisi päevil, kes toob endaga kaasa ulatusliku rahvusvahelise kogemuse. Seda loetakse plussiks, sest nii on Föderaalreservi ­poliitikakujundajatel parem arusaam oma valikute mõjudest maailma muudele riikidele.

Euroopas on eelkõige kardetud, et keskpanga stiimulite vähendamine USAs võib hakata pankadevahelisel rahaturul Euroopa jaoks liiga varakult intressimäärasid kergitama. Erinevalt USAst vajab Euroopa majandus analüütikute hinnangul praegu veel lõdvemat rahapoliitikat. Lähikuudel prognoosivad euroalal uut intresskärbet nii Barclays kui ka Commerzbank.

 

Taust

Ben Bernanke ametiaeg 2006–2014

Bernanke juhtis USA keskpanka rängimas finants- ja majanduskriisis suurest depressioonist, mille vallandas investeerimispanga Lehman Brothers pankrot 2008. a septembris.Bernanke reageeris kiiresti – intressimäärad langetati peaaegu nulli ning sealt edasi lõdvendati rahapoliitikat keskpanga suuremahuliste tugiostudega võlakirjaturul, kiiresti saneeriti pangad.Bernanke üks suuremaid vigu oli kinnisvarasektori riskide mõju alahindamine majandusele tervikuna. Kriitikud on enim mures keskpanga “rahatrüki” inflatsiooniliste mõjude pärast, ehkki praegu teeb enam muret liiga madal hinnatõusu tempo.Uuendustest võttis USA keskpank kasutusele inflatsioonisihi (2%), alustas ­Euroopa Keskpanga eeskujul intressiotsust kommenteerivate pressikonverentsidega ning hakkas avaldama mahukamaid majandusprognoose.