Kuna on nii vähe loomi peredesse läinud, siis on hea jälgida, kuidas loomad arenevad. Palju paremini on jälgitavad kui suures karjas.
Kõige enam kardavad rentijad looma suremist. Kes vastutab ja kahjusid kannab, sõltub sel juhul, kas tegemist oli inimese süü või õnnetusega.
"Kui lahkamisel selgub, et loomal oli sisemine häda, siis see on paratamatus ja nii oleks võinud temaga juhtuda ka meie karjas. Kui aga loom sureb kopsupõletikku, siis seda oleks saanud ravida ja looma päästa. Sellisel juhul peab rentnik looma välja maksma või asendama teise samaväärse veisega," rääkis Opp.
Kui on tegemist mitmeaastase rendilepinguga, siis enamjaolt on iga teine või iga kolmas vasikas rentijale tasuks. Rentija kohustus on hoolitseda söögi ja igapäevase kontrolli eest. Loomade paljundamine on eraldi kokkuleppe küsimus.
Üks tingimus siiski on - need vasikad, kes jäävad rentijale, peavad jõudma Saaremaa lihatööstusesse. Kui tegemist on pullvasikaga, siis kasvatatakse teda 1,5 aastat ja realiseeritakse Saaremaa lihatööstuse kaudu.
Kui inimene võtab rendile äsjavõõrutatud 6kuused vasikad ja kasvatab neid 1,5-2aastaseks, siis hüvitatakse rentnikule looma kaalu järgi nende kasvatus.
Kui inimesed tahavad ainult suveks rannakarjamaade puhastamiseks loomi rentida, siis peab rentija maksma looma eest renti. Kui suur on summa, Opp öelda ei osanud, sest ühtegi sellist lepingut neil veel tehtud ei ole.
Ehkki lihaveiste rentimisel on ettevõte orienteeritud eelkõige Saaremaale, et aidata taastada loomapidamist ja rannaalade korrashoidu, renditakse loomi ka mandrile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.