Kaupmehed: seadusemuudatus ei hoia ära petuskeeme

"Rahandusministeeriumi töögrupid on teinud lühikese ajaga väga suure töö, mille tulemusena on valminud mahukas seletuskiri ja viidud läbi analüüse ning kogutud ka teiste maade kohta informatsiooni. Kuid vaatamata sellele jääb siiski selgusetuks, kuidas see meede hoiab ära nn petuskeeme?" kommenteeris Merilai sel nädalal rahandusministeeriumis valminud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõusse tehtud muudatusi.

Ta tõi välja, et eelnõu meetmed ei ole endiselt proportsionaalsed sellega saavutatava eesmärgi osas – seda just kaubanduse vallas.

"Jaekaubandusettevõtete jaekäive ületas näiteks 2013. aastal 4,5 miljardi euro piiri, hulgikaubanduses vastavalt 10 miljardit eurot ja sooritatud ostutehingute arv ulatub kümnetesse miljonitesse aastas," sõnas Merilai.

Nn 1000euroste arvete seadus kehtestab muu hulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. Merilai märkis, et nii jae- kui ka hulgikaubanduses on selliste tehingute arv väga suur. Ta tõi esile, et kuigi tuhande euro piiri ei muudetud, antakse nüüd võimalus esitada lisa kõigi arvete kohta, sõltumata piirmäärast.

Merilai hinnangul toob kaupmeestele leevendust see, et seaduse rakendumise tähtaeg lükkub edasi ja kuni 2015. aasta 31. detsembrini on lubatud tehinguid deklareerida tehingupartneri põhiselt, mitte arvete lõikes.

Kaupmeeste liit juhtis varem tähelepanu, et jaekaubanduses ei ole sageli võimalik kliente tuvastada, kui nende andmeid ei ole andmebaasis. Isikustamata müügist ei ole tema sõnul ka uude eelnõusse midagi lisatud, kuid seletuskirjas on olemas vastav täpsustus, mida tuleks liidu arvates veelgi täiendada.

"Kaupmeeste Liit ei ole vastu abinõudele, mis aitavad parandada maksude laekumist ja maksupettuste vältimist, kuid see ei tohiks toimuda kiirustades ja halduskoormuse kasvu arvel, vaid seda saaks teha etapiti," nentis Merilai.