EL vaatab üle oma kliima- ja tööstuspoliitika

Siduvad eesmärgid siiski jäävad, kuid seda Euroopa Liidu kui terviku tasandil. See jätab liikmesriikidele rohkem võimalusi erinevate tehnoloogiate vahel valida. Kesktasandil jääks sihiks vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 2030. aastaks 1990. aasta tasemelt 40% võrra. Siduvaks eesmärgiks jääb kesktasandil ka  siht suurendada taastuvenergia osakaal  energiatarbes 27%-le.

"See on oluline signaal investoritele, kes vajavad selgeid pikaajalisi sihte," ütles Barroso.

Keegi ei keela liikmesriikidel ise oma eesmärke seada ja soovi korral ka taastuvenergeetika toetamist jätkata. Peaasi, et toetused vastaksid ELi riigiabi reeglitele, lisas ta.

Siiski vajavad rohelise energia toetussüsteemid, mis on turule suuri moonutusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid toonud, Euroopa tasandil enam ühtlustamist, nentis eile energiavolinik Günther Oettinger.

Paketis sisaldus ka heitmebörsi parandamise palan ning ettepanek kildagaasi osas, mis üritab ühe mütsi alla koondada osade liikmesriikide tugeva vastuseisu ja teiste riikide huvi uue energiaallika kasutuselevõtu vastu.

"Me ei ole naiivsed, sarnast tööstust nagu USAs meil kildagaasist ei saa, kuid kui on potentsiaali, peab olema võimalus uuringuid teha," ütles Oettinger, märkides, et EL teeb ettepaneku kehtestada kesktasandil minimaalne reeglistik. Näiteks keskkonnanõuete osas.

Kliimavolinik Connie Hedegaard end lööduks ei tunnistanud, nentides, et eesmärkide seadmisel tuleb ausaks jääda.

"40% siht on realistlik ja ikkagi ambitsioonikas eesmärk," ütles ta, lisades, et EL ei kaota ka globaalse liidri rolli, kuna on lähenevate oluliste globaalsete kliimakohtumiste eel esimesena oma plaanid välja öelnud.