Venemaa alustas Eesti piimatoodete boikotti

„Eesti veterinaar- ja toiduamet teeb ettevõtetele iga kuu järelvalvet, kuid iga kord ei kirjutata eraldi välja, kas firma olmetingimused vastavad ka Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolli nõuetele - see akt kinnitatakse kord aastas, kuid Venemaa tahaks, et seda tehtaks sagedamini,“ lisas Seeder.

Lisaks tegi Tolliliit märkuse, et kõikides ettevõtetes pole kättesaadavad Venemaa riigikeelsed nõuded, mida on 3500 lehekülge, märkis Seeder.

„Vene Tolliliidul on ka nõuded proovide võtmiseks dioksiinide ja raskemetallide tuvastamiseks. Euroopa Liidu ja Venemaa nõuded proovide võtmise sageduse kohta on erinevad, eks me püüame need siis kooskõlla viia Tolliliidu nõuetega,“ ütles minister.

„Riik ei pea oma järelevalve korraldust väga palju ümber tegema, pigem on igal ettevõttel oma programm, et viia tootmine kooskõlla Venemaa nõuetega. Eesti ettevõtted on Vene turul tegutsedes juba ebastabiilsusega arvestanud, suuri tagasilööke ja massilist pankrotti see piimatööstustele kaasa ei too, kalatööstuste esindajatega kohtun järgmisel nädalal, kuid tean juba, et ka nende võime lühiajaliselt ümberorienteeruda on täiesti korralik,“ sõnas ta.

Minister Seeder rõhutas, et Eesti on siiski vaid üks riik paljude seast, kellele Venemaa kaubanduspiiranguid kehtestas. Mullu kehtestas Tolliliit sarnased piirangud Prantsusmaale, Hollandile ja Leedule.

Seni on Eesti eksportinud Venemaale piimatooteid umbes 50 miljoni euro eest aastas ning kalatooteid ligi 10 miljoni euro eest.