"Kuigi ümberpööramisprogramm on suures osas lõpule viidud, ei tähenda see seda, et kõik restruktureerimisega seotud tegevused on lõpetatud. Jätkame lennugraafiku kohendamist vastavalt turu vajadustele, et saavutada jätkusuutlik ja kasumlik tegevus hiljemalt 2015. aastaks," lisas ta.
Estonian Airi lennukite täitumus regulaarlendudel oli eelmisel aastal 67 protsenti, mis on aasta varasemast 3,8 protsendipunkti madalam. Võrdluseks oli 2011. aastal täitumus 61,2%.
Lendude regulaarsus ehk toimumise protsent oli Estonian Airil mullu 99,3, mis on tunamullusest 0,9 protsendipunkti võrra kõrgem. Estonian Air parandas oluliselt lendude väljumise täpsuse näitajat - lendude punktuaalsus (15 minutit) oli 91,4 protsenti, mis on aasta varasemaga võrreldes 7,6 protsendipunkti kõrgem.
Estonian Airi eesmärgiks on pakkuda regulaarseid lennuühendusi vähemalt kaks korda päevas Eestile strateegiliselt olulistesse sihtkohtadesse, kuhu on olemas piisav nõudlus.
Regulaarlendude liinivõrku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim.
21. detsembril alustas Estonian Air lende hooajalisel liinil Tallinna ja Müncheni vahel. Lennuliin jääb avatuks 29. märtsini. Maist septembrini lisanduvad sihtkohtade nimistusse Nizza ja Split ning juunist augustini Pariis.
Estonian Air on suurim vedaja Tallinna lennujaamas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui mullu jaanuaris prognoosis Tallinna Lennujaam 2013. aasta reisijate arvuks 1,8 miljonit, siis tegelikult ulatus nende hulk pea kahe miljoni inimeseni.
Estonian Airi partner Kanada lennukitootja Bombardier teatas eile, et koondab 1700 töötajat või umbes 4% oma tööjõust. Koondamise põhjuseks on uute lennukite arendamise käigus tekkinud kulud.
Euroopa Komisjon algatas põhjaliku uurimise, kas Estonian Airile antud 41 mln eurot riigiabi on ELi eeskirjadega kooskõlas.
Kuigi Estonian Air on suutnud oma restruktureerimise plaani praegu täita, ei ole ettevõtte majandustulemused sugugi rõõmustavad, ütles peaminister Andrus Ansip.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.