Saksa analüütikud: euroala kriisile ei ole veel lahendust

“Arvata, et rahaliit saab püsida ilma poliitilise liiduta, on absurd,” ütles intervjuus Äripäevale Maastrichti lepingu kõnelustel kaasa löönud professor Werner Weidenfeld, tuletades meelde kantsler Helmut Kohli sõnavõttu Saksa parlamendis veidi enne eurole aluse pannud lepingu allkirjastamist 1992. aastal. “Poliitilise liidu all mõtlen ma seda, et on olemas tugev poliitiline raamistik, mis suudab a) koordineerida majanduspoliitikat, b) sekkuda, kui mõni riik oma eelarvepoliitiliste otsustega euro stabiilsust ohustab.”

Need otsused loodeti paika panna Maastrichti lepingu allkirjastamise järel. Kuid siis järgnesid “päikselised aastad” ning alles nüüd, kriisi survel, on hakatud sammhaaval asju paika saama, rääkis  Weidenfeld, kes praegu juhib Müncheni poliitikauuringute keskust CAP.

Duisburg-Esseni ülikooli professor Ansgar Belke, kes teeb analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele ja IMFile, kritiseeris, et kriisilahendusega pole edasi liigutud moel, mis vähendaks Euroopa Keskpanga õlule pandud koormat. “Paljud probleemid on struktuursed. Intressikärped siin ei aita. See on poliitilise juhtimise küsimus,” ütles ta.

Belke arvates ei peaks Euroopa Keskpank euro­ala riikide intressivahesid siluma, sest väga palju on muid tegureid – olgu selleks majandustsükkel, korruptsioon või äritegemise lihtsus – mis põhjusel turg riikide riske erinevalt hindab.

Samuti ei ole tema arvates Euroopa Keskpanga asi rahaliitu tingimata praeguses koosseisus koos hoida. Riikidel peab olema võimalus kas või ajutiselt lahkuda, ent siis tuleb välja rehkendada ka võimaliku taasliitumise kulud.

Saksamaa tuleks toime, kui Kreeka võlgadele moratoorium kehtestatakse, ütles Belke, vihjates, et ka Portugal võib laenukergendust vajada.

Samas tuleb sellistes otsustes arvestada ka teiste euroala riikidega – kui euro­ala murenemisest kannataksid näiteks Itaalia reitingud – riik on oluline garanteerija euroala päästemehhanismides –, riskiks Saksamaa jaoks kohustused üle pea kasvada.

Kommenteerides Euroopa Liidu ja USA kriitikat Saksamaa suure kaubandusülejäägi kohta, ütles Belke, et olukord on juba muutumas. Lähiaastate prognoosid näitavad impordi kasvu ja kaubandusülejäägi vähenemist. Ning teemad, mida arutatakse sel nädalal Saksamaal lõpusirgele jõudvatel koalitsioonikõnelustel, on just need, mida riigile on soovitatud – investeeringud infrastruktuuri, sotsiaaltoetuste kasv, miinimumpalga kehtestamine.

Pelgab Belke aga seda, et Euroopas lähenevate valimiste tõttu jääb pangandusliit vajalikust lahjemaks.