Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles, et Rootsi pangad peaksid eluasemelaenude andmist rohkem hoiustest rahastama ja vähendama sõltuvust kapitaliturgudest.
"Ma arvan, et pikemas perspektiivis suudame eluasemelaenude rahastamiseks leida mudeleid, mis tuginevad rohkem deposiitidel," ütles Borg agentuurile Bloomberg. "Sellisel moel peaksid eluasemelaenud edaspidi odavamaks muutuma nii nagu meie naabrite juures."
Borg, kelle kriitika on sageli viinud uute reeglite kehtestamiseni, on Rootsi pankadele juba pikalt ette heitnud liiga suurt sõltuvust lühiajalistest valuutalaenudest. Nüüd on ta oma kriitika sihtinud ka eluasemelaenude pihta.
Raha deposiiti panemise asemel eelistavad rootslased investeerida aktsiatesse ja võlakirjadesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi finantsinspektsiooni hinnangul ületab pankade aastane laenuvajadus kapitaliturgudelt poole kogu riigi SKPst. See on Borgi sõnul risk, mida tuleb vähendada.
Teisalt on Rootsi pankadele kehtestatud maailma ühed karmimad reeglid pankade laenukulud juba alla viinud, võimaldades sellest kasu saada ka pankade klientidel. Nii püsib niigi suure võlakoorma all rootslaste laenunõudlus tugev, andes hagu alla ka kuumale kinnisvaraturule.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi eluasemeturul on hinnad kasvanud elanike sissetulekutest kiiremini ning on praegu vähemalt 25% ülehinnatud, leiab reitinguagentuur S&P, kaaludes sel põhjusel Rootsi pankadele kehvema riskihinde andmist.
Ülekuumenemise vältimiseks Rootsi kinnisvaraturul, mille Eesti Pank tõi eile välja ühe riskina ka Eesti finantssüsteemi stabiilsusele, ei piisa üksi pankade kapitalinõuete tõstmisest.
Rootsi finantsinspektsiooni juht Martin Andersson kirjutas täna majanduslehes Dagens Industri, et sai valitsuselt selge mandaadi valvata, et majanduses ja finantssüsteemis ei tekiks uusi mullistusi.
Rootsi finantsinspektsioon (FI) teatas täna, et kinnisvaralaenude riskikaalud võivad veelgi tõusta, et kuumavat turgu jahutada.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.