Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Venemaa (12%). Koguekspordi 11%-list vähenemist võrreldes mulluse augustiga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine Venemaale (langus 32% ehk 57 miljonit eurot) ning USAsse (langus 47% ehk 21 miljonit eurot).
Ekspordi vähenemine Venemaale oli peamiselt mõjutatud mehaaniliste seadmete ning orgaaniliste kemikaalide väljaveo vähenemise tõttu. USAsse vähenes eksport peamiselt mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu. Eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale suurenes (vastavalt 39% ja 5%).
Enim imporditi augustis kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Rootsist ja Saksamaalt (mõlemast 11%). Kõige rohkem mõjutas impordi langust aastatagusega võrreldes sisseveo vähenemine Hollandist ja Venemaalt (langus vastavalt 49% ja 40%).
Sissevedu Hollandist vähenes eelkõige mehaaniliste ja elektriliste seadmete ning orgaaniliste kemikaalide sisseveo kahanemise tõttu. Sissevedu Venemaalt vähenes peamiselt mineraalsete kütuste ja orgaaniliste kemikaalide impordi vähenemise tõttu. Samal ajal kaupade import Poolast suurenes 24% ja Suurbritanniast 34%.
Eestist eksporditi enim masinaid ja seadmeid (30% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning mineraalseid kütuseid (sh elektrienergia, bensiin, põlevkiviõli) (9%).
Eksport vähenes võrreldes eelmise aasta augustiga peamiselt mineraalsete kütuste ning masinate ja seadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus vastavalt 37% ja 6%). Samas suurenes tekstiil ja tekstiiltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu (kasv vastavalt 17% ja 5%).
Augustis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%). Võrreldes mulluse augustiga vähenes masinate ja seadmete sissevedu 19% ning mineraalsete kütuste sissevedu 16%. Mõningane suurenemine oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveos (kasv 6%), mis oli tingitud peamiselt sojaõli ja suhkru sisseveo suurenemisest.
Võrreldes juuliga suurenes augustis eksport 7%, import aga vähenes 3%. Ekspordi kuist kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine. Impordi mõningast vähenemist mõjutas peamiselt transpordivahendite sisseveo vähenemine.
Ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks tõusis augustis Eestis, Rootsis ja Saksamaal, langes aga Soomes. Septembris sama näitaja Eestis ja Saksamaal tõusis, Soomes ja Rootsis aga langes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie mitmete kaubanduspartnerite suhteliselt vilets majandusseis koos nõrgema nõudlusega pärsib jätkuvalt Eesti tööstusettevõtete eksporti, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtjate ja tarbijate hinnang majandusolukorrale on tõusuteel nii Eestis kui ka meie peamistes ekspordi sihtriikides ja tänavu on oodata uut ekspordirekordit, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust.
Kinnitust sai varasem prognoos, et kolmanda kvartali ekspordi kasv jääb negatiivseks ning seda päris suures ulatuses, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Üleüldise madala välisnõudluse taustal mõjutas augustis eksporti kõige rohkem ligi kolmandiku võrra väiksem kaupade väljavedu Venemaale.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.