Üleüldise madala välisnõudluse taustal mõjutas augustis eksporti kõige rohkem ligi kolmandiku võrra väiksem kaupade väljavedu Venemaale.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni sõnul on Venemaa majandus sel aastal olnud oodatust nõrgem, mis on langetanud oluliselt impordi nõudlust. "Hästi ei lähe ka meie lähinaabril Soomel, kus augustis majandususaldus taas oluliselt langes. See puudutas kõiki majandusharusid, ent tarbijad seda veel ei tunneta," märkis Riipinen.
Statistikaameti andmetel kahanesid augustis nii eksport kui ka import eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11%.
Septembris kaubavahetuses veel olulisi muutusi paremuse poole oodata ei ole, lisas Riipinen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konjunktuuriinstituudi septembrikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete arvamused eksporttellimuste kohta jäid peaaegu eelneva kuu tasemele. Tavapärasest suuremaid tellimusi prognoosis sarnaselt augustiga 14 protsenti ettevõtetest. Ühe protsendipunkti võrra, 62 protsendini, on aga tõusnud nende ettevõtete osatähtsus, kes ootas tavalisel tasemel tellimusi ning sama võrra langes, 24 protsendini, tellimuste kahanemist prognoosivate firmade osakaal.
Euroopa Liidus tervikuna ja ka Eestis majandususaldus septembris paranes, tõustes kuuga vastavalt 2,4 punkti 100,6 punktini ja 0,3 punkti 102,3 punktini. EL-i majandususaldus on tõusnud viis kuud järjest, olles septembris esimest korda pärast 2011. aasta juulit üle pikaajalise keskmise (100 punkti). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Leedus 105,4; Saksamaal 104,1; Lätis 103,2 ja Rootsis 102,2 punktiga. Soomes on aga majandususaldus viimastel kuudel jätkuvalt langenud ja indeks ulatus vaid 91,1 punktini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnitust sai varasem prognoos, et kolmanda kvartali ekspordi kasv jääb negatiivseks ning seda päris suures ulatuses, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Meie mitmete kaubanduspartnerite suhteliselt vilets majandusseis koos nõrgema nõudlusega pärsib jätkuvalt Eesti tööstusettevõtete eksporti, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Augustis kukkus nii kaupade eksport kui ka import eelmise aastaga võrreldes jooksevhindades 11%.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.